Surnuaeda peetakse üldjuhul rahu ja vaikuse paigaks, aga kuna riik pole siiani paika panna hauaplatside üleandmise reegleid, tekib seal aeg-ajalt olukordi, mis ei jää oma emotsionaalsuselt alla seebiooperile.

"Mõni ähvardab, et ma kaevan isegi välja lahkunu, et matan teise kohta. Üks lubab, teine ei luba, jälle tekib tüli. Mida rohkem hauaplatsile inimesi on maetud, seda suurem tüli. Lihtsam on, kui ei maeta ühele hauaplatsile palju," rääkis Tallinna siselinnakalmistute tööjuht Kai Luidre.

Luidre sõnul on ilmselt osade tülide taga hoopis pärandivaidlused, mis jõuavad välja kalmistukontorisse vaidlusena, kes saab hauaplatsi kasutajaks. 

"Vanaema suri, ütleme õde-vend tulid matma. Lapselaps tegelikult organiseeris ja siis hakkas kontoris teineteise mustamine. Üks oli siis Soomes ja teine oli siin Eestis – õde sõimas venda. Väga kole oli," meenutas Luidre ühte juhtumit.

Luidre sõnul oleks täpsematest reeglitest kalmuvaidluste puhul abi, sest selliseid tülisid hakkab kärgperede tõttu aina enam ette tulema. 

"Kalmistuseadus näeb ette täna ka, et igal hauaplatsil on määratud kasutaja. Täna ei anna seadus mitte ühtegi juhist, kuidas siis määrata, kes see kasutaja on. Iga kalmistuhaldur peab siis mõtlema välja, milliste kriteeriumide alusel see või teine inimene on," ütles Kalmula OÜ asutaja Gerli Palgi.

Mõni surnuaiavaht küsib teistelt sugulastelt loobumisavaldusi, kuid see võib Palgi sõnul viia perekondlikud tülid hoopis uuele tasemele. Probleemid ei teki mitte ainult matmisel, vaid ka haua korrastamisel, kui platsi kasutaja lahkunu lähedasele selleks luba ei anna. Palgi sõnul vajaks reguleerimist ka urnimatustega seonduv.

"Meil on täna ju väga mitmeid juhtumeid, kus inimesi maetakse kellegi tagaaeda, ilma et sellest jääks mingitki märki maha," ütles Palgi.

Kaks aastat tagasi hakkaski regionaal- ja põllumajandusministeerium selle teemaga tegelema ja koguti erinevaid arvamusi võimalike probleemide kohta.

"Me oleme hetkel saanud tagasiside selliselt, et võimalikult käsitletavad muudatused, mida väljatöötamise käigus tuleks analüüsida, keskenduksid pigem hauaplatsi kasutusõigusele, kalmistuhaldaja otsustuspädevusele ja uute matmisviiside lubamisele," ütles ministeeriumi kohalike omavalitsuste osakonna juhataja Hardi Alliksaar.

Kuna teemaga tegelenud nõunik läks rotatsiooni korras teise ministeeriumisse tööle, siis nüüd on see teema laualt maas. Alliksaar peab ebatõenäoliseks, et selle valitsuse ajal võiks kalmistuseaduse muudatus uuesti kõne alla tulla.