Juba pikemat aega on käimas protsess, kus avalik-õiguslikud ülikoolid ning haridus- ja teadusministeerium on sõlmimas uusi halduslepinguid. Halduslepingute allkirjastamiseni siiski veel jõutud ei ole, lootus on, et halduslepingud saavad allkirja enne suve.

Rektorite nõukogu esimees ja Tallinna Tehnikaülikooli rektor Tiit Land ütles ERR-ile, et halduslepingute sõlmimise protsess on käinud läbirääkimiste ümber. Üks osa läbirääkimistest on moodustanud iga ülikooli iseseisvad jutuajamised haridus- ja teadusministeeriumiga, kahepoolsed kohtumised on praeguseks lõppenud. Läbirääkimiste teise poole on moodustanud aga arutelud sellest, kui palju lisaõppekohti on vaja, ja mis see rahaliselt maksma võiks minna, sest järgmise nelja aasta jooksul lisandub kõrgharidusse suurusjärgus 15 000 üliõpilast.

"Arusaadavalt see on seotud kuludega ülikoolidele, kuna rohkem tudengeid võrdub suuremad rühmad eriti tehniliste erialade, arstiõppe, veterinaarmeditsiin, see nõuab lisarahastust," sõnas rektor Land.

Haridus-ja teadusministri Kristina Kallase sõnul on samuti peamised arutelud toimunud selle üle, kui palju on järgmise nelja aasta jooksul täiendavaid lisaõppekohti vaja tellida ning millistesse valdkondadesse ja õppekavadesse.

"Ülikoolid arvutasid ja analüüsisid oma võimekust, kui palju nad tegelikult suudavad nii kiire tempoga neid lisaõppekohti juurde luua valdkondlikult. Kuna me tegime ikkagi pika plaani ehk siis aastani 2035, siis selle plaani tegemise taga see praegu seisis," ütles minister Kallas.

Land ütles, et ülikoolidel on võimekus rohkem inimesi koolitada, kuid see eeldab ka riigilt lisaraha saamist.

"Nelja aasta peale on kokku 146 miljonit eurot, millest natuke üle 100 miljoni on bakalaureuse- ja rakenduskõrghariduse esimese astme õpe ja 39 miljonit on magistriõpe, aga need jaotuvad aastate peale natuke erinevalt," selgitas Land.

Praeguseks on teemat arutatud ka valitsuskabinetis ja plaan on koos.

"Raha leidmine suubub riigieelarve läbirääkimistesse, aga selleks, et läbirääkimistel saalis üldse mingist rahast rääkida, pidime me ju kokkuleppima selles, mille jaoks me raha küsime. 30 protsenti nendest uutest õppekohtadest on inseneeria, tehnika ja tootmise valdkonnas ja ülejäänud 70 protsenti jaguneb IT, meditsiini, tervishoiu, hariduse, transpordi, logistika, põllumajanduse, veterinaaria ning riigikaitse ja sisekaitse vahel," ütles Kallas.

Land kinnitas, et üksmeel uute õppekohtade jaotusest on olemas:

"Kindlasti ülikoolid, kellel on rohkem neid valdkondi, mis ei ole praegu prioriteetsed, kindlasti ka nende tegevustoetuse rahastus peaks suurenema, sest ka neile tuleb rohkem tudengeid," ütles Land.

Ülikoolide ootus on, et halduslepingud saavad allkirja enne suve, Kallase sõnul see nii ka läheb.