Luureraport: Putin kardab atentaati ja riigipööret

Euroopa luureraporti kohaselt kardab Venemaa president Vladimir Putin atentaati ja eliidi korraldatud riigipööret. Väidetavalt on režiimijuht loobunud oma Valdai villa külastamisest ning töötab nädalate kaupa turvapunkrites.
Venemaa presidendi julgeoleku eest vastutav Föderaalne Valveteenistus (FSO) on atentaadiohu kartuses oluliselt tugevdanud Putini kaitsemeetmeid, leiab ühe Euroopa riigi luureamet, mille raportiga tutvusid väljaannete CNN ja Financial Times ajakirjanikud.
Turvameetmete järgi veedab Putin järjest mitu nädalat kaasajastatud punkrites, eelkõige Krasnodari krais ning tema tegemiste kajastamiseks kasutab Venemaa meedia eelsalvestatud videomaterjali.
Samuti on külastatavate paikade nimekirja oluliselt kärbitud – president ja tema perekond ei reisi enam residentsidesse Moskva oblastis ega Valdais. Tänavu pole Putin külastanud ka ühtegi sõjaväeobjekti, kuigi eelmisel aastal olid sellised ringsõidud tavapärased.
Muud turvameetmed kehtivad Putiniga koos töötavale personalile. Näiteks lähimate töötajate kodudesse paigaldati jälgimissüsteemid. Presidendiga töötavatel kokkadel, ihukaitsjatel ja fotograafidel on ühistranspordi kasutamine keelatud. Samuti on Putini lähikonnas töötavatel ametnikel lubatud kasutada ainult ilma internetiühenduseta telefone.
Võimalikele droonirünnakutele reageerimiseks paigutatakse üksusi ka Moskva jõe äärde.
Ohukaalutlustel lülitatakse teatud Moskva piirkondades perioodiliselt välja sidevõrke.
Ajakirjanike väitel jälgib ja kooskõlastab FSO kõiki Putiniga seotud uudiseid ja meediaväljaandeid.
Osa meetmetest kehtestati pärast Venemaa relvajõudude kindralstaabi väljaõppe peavalitsuse ülema kindralleitnant Fanil Sarvarovi tapmist. 2025. aasta detsembris õhiti Moskva parklas Sarvarovi auto ning Euroopa luureandmete kohaselt viisid atentaati puudutanud arutelud julgeolekujõudude juhtide konfliktini.
Raportis kirjeldatakse julgeolekuametnike kohtumist, mille Putin kutsus kokku 25. detsembril, kolm päeva pärast Sarvarovi mõrva. Meedia teatel veeretati sellel kohtumisel julgeolekusüsteemi puudujääkide eest vastutust üksteise kaela.
Täpsemalt kritiseeris Venemaa relvajõudude kindralstaabi ülem Valeri Gerassimov teravalt FSB direktorit Aleksandr Bortnikovi, kuna viimane ei suutnud tagada kaitset Venemaa sõjaväe tippladvikus hirmu ja segadust külvavate rünnakute eest.
Bortnikov omakorda kurtis ressursside ja isikkoosseisu puudumist ning heitis kaitseministrile ette, et ministeeriumis puudub kõrgete juhtide füüsilisele kaitsele pühendunud eriüksus.
Aruteluga liitus ka rahvuskaardi juht Viktor Zolotov, kes rõhutas, et tema ressursse ei tohiks suunata kaitseministeeriumi ohvitseride kaitsmisele.
Lõpuks kutsus Putin kohtumisel osalejaid üles rahunema, tegi ettepaneku muuta arutelu formaati ning andis korralduse esitada nädala jooksul arutatud probleemidele konkreetsed lahendused.
Pärast kohtumist vestles Putin FSO direktori Dmitri Kotšneviga. Selle kõneluse järel otsustati laiendada tõhustatud kaitse all olevate isikute nimekirja: nüüd kuulub sinna kümme kõrget kindralit, sealhulgas kolm kindralstaabi aseülemat.
Luureraporti kohaselt viitab julgeolekuasutuste esindajate kohtumisel tekkinud konflikt Kremlis kasvavatele pingetele.
Euroopa luureandmete kohaselt teeb Putinile alates märtsi algusest muret tundliku teabe leke ning vandenõu või riigipöördekatse oht. Eelkõige pelgab Putin, et Venemaa poliitilise eliidi liikmed võivad võimalikus atentaadis kasutada droone.
Potentsiaalseks destabiliseerivaks teguriks peetakse endist kaitseministrit Sergei Šoigut, kes on alates 2024. aasta maist töötanud julgeolekunõukogu sekretärina ja säilitanud väidetavalt "märkimisväärse mõju sõjaväe kõrgemas juhtkonnas".
2026. aasta märtsi alguses vahistati Moskvas Šoigu endine esimene asetäitja Ruslan Tsalikov, keda kahtlustatakse kuritegeliku ühenduse loomises, rahapesus, omastamises ja altkäemaksu võtmises.
Euroopa luureraporti kohaselt nähakse selles vahistamises eliidile antud vaikivate julgeolekugarantiide rikkumist, mis nõrgendab Šoigu positsiooni ja suurendab tõenäosust, et kriminaalmenetluse sihtmärgiks võib sattuda ka tema ise.
CNN märgib siiski, et raport ei esita Šoigu vastu suunatud väidete kinnituseks mingeid tõendeid.
CNN pöördus kommentaaripalvega Kremli poole, kuid polnud artikli avaldamise ajaks vastust saanud.
Toimetaja: Valner Väino
Allikas: Meduza










