Reutersi andmetel nähtub Euroopa Komisjoni sisedokumendist, et CO2 heitkoguste vähendamiseks mõeldud Euroopa Liidu süsinikuturgu kritiseerivad mitmed liikmesriigid. Süsinikoksiidi õhku paiskavad rasketööstused sooviksid Brüsselit saada rohkem tasuta CO2 kvoote, mis leevendaks nõuetega kaasnevaid kulusid.

Siseraportist selgus, et heitkoguste arvestuse muutus annaks aastatel 2026 kuni 2030 ettevõtetele CO2 kulude kokkuhoidu kuni neli miljardit eurot. Eesti ettevõtetele muudatustest midagi head oodata ei ole.

"Euroopa Komisjon ei ole veel selle ettepanekuga välja tulnud, aga kui me vaatame neid materjale, mis on lekkinud, siis nende pinnalt võib järeldada, et tasuta ühikute kogus võib langeda. Eesti huvi siin kindlasti on oma ettevõtete eest seista, et see tasuta ühikute eraldamine jätkuks, et meie ettevõtted saaksid jätkuvalt võimalikult suures mahus oma heite tasuta ühikutega kompenseerida," ütles kliimaministeerumi kliimaosakonna juhataja Laura Remmelgas.

Eesti riik on viimase kümne aasta jooksul teeninud kauplemissüsteemist üle kahe miljardi euro tulu ja nendest vahenditest on tehtud kodusid soojemaks, ehitatud raudteid ja ostetud elektrironge. Üle poole investeeringutest on Eesti ettevõtted teinud tasuta ühikute eest. Kõige rohkem tasuta kvoote on saanud õlitehased.

"Just energeetilisel otstarbel uttegaasi kasutamise eest me saame ainult osaliselt tasuta kvooti ehk tervikuna põlevkiviõlitööstuse heide ei ole kaetud tasuta kvoodiga. Aga tasuta kvoot on põlevkiviõlitööstusele vajalik. Vastasel juhul ei ole põlevkiviõli tootmine konkurentsivõimeline võrreldes kolmandate riikidega, kus selliseid kliima ja keskkonnaalaseid regulatsioone ei eksisteeri," ütles VKG regulaatorsuhete juht Meelis Münt.

Mündi sõnul mõjutaks see muudatus tasuta kvootide mahtu vaid paari protsendi ulatuses.

Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Ave Schank-Lukas selgitas, et praegune heitkogustega kauplemise süsteem on ehitatud vastavaks 2030. aasta eesmärkidele, kuid juba on kehtestatud 2040. aasta omad.

"Seetõttu on sinna reeglistiku ka sisse kirjutatud, et aastal 2026 Euroopa Komisjon vaatab süsteemi üle, hindab seda ja vajadusel teeb ettepanekud selle muutmiseks. Ja see töö on ka alanud. Siis see uus süsteem peab olema natuke paindlikum, vastama paremini turusignaalidele, sest meie turuolukord on ju ka muutunud," sõnas Schank-Lukas.