"EKRE on algusest peale öelnud, et presidendi peab valima rahvas. Me tahame lüüa mõra sellesse niisugusesse presidendi määramise mängu," ütles Helme.

Et kartelli erakonnad kogunevad, sokutavad seal üksteisele kandidaate. Kas see sulle sobib, see sulle sobib? Ei, see mulle ei sobi. Kas me võtame akadeemiku, kas me võtame mõne riigiametniku, kas me võtame mõne juba pensionile läinud poliitiku, et vaatame, kes meile kõige rohkem sobib ja selle osas lepime siis lõpuks kokku ja siis viime nad oma kohalikesse omavalitsustesse veel, et valijamehed taha saada. Me ei taha seda mängu mängida.

Rääkides president Alar Karise võimalikust teiseks ametiajaks kandideerimisest, ütles Helme, et Reformierakond tahab ta mänguväljakult välja lüüa.

"Karis tahab välja minna kindla peale. Kui Karis ütleb, et ma olen nõus, et minu kandidatuur esitatakse presidendi ametisse, siis ta tahab olla kindel, et ta ka need hääled taha saab. Aga seda kindlust praegu tal ei ole ja seetõttu ta praegu venitab ja ootab ja vaatab, kuidas need domino kivid kukuvad. Ja ma arvan, et need domino kivid kukuvad tema kahjuks," ütles Helme.

Saatejuht Mirko Ojakivi küsis Helmelt, kas teda ei häiri asjaolu, et aastal 2016, kui Helme samuti presidendiks kandideeris, sai ta pärast parlamendis üles seadmist vaid 16 häält.

"Ei, absoluutselt mitte, tookord me tegelesime hoopiski teistsuguse filosoofiaga kogu selle asja juures ja meie filosoofia oli täpselt see ära rikkuda presidendi määramise mäng sellisel kujul. Lõppkokkuvõttes kukkus välja nii, et tuli must hobune, Kersti Kaljulaid," sõnas Helme.

Helme ütles, et tema hinnangul sel korral riigikogu presidenti ära valida ei suuda.

"Need on need vestlused, mida me omavahel koridorides ja kohvikus ja mujal peame. Ja näib küll niimoodi, et riigikogus praegu sellist üksmeelt ei teki. Ja siin põhjus on ka selles, et meil on üks lagunev erakond, see on Eesti 200, mis on koalitsioonis, ja meil on Reformierakond, mis on samuti üsna närvilises olukorras. Kokkuvõttes opositsioon on nii ulatuslik, sisuliselt kolm neljandikku parteide lõikes, et opositsioon ilmtingimata tahab koalitsioonikandidaadi põhja lasta," rääkis Helme.

Helme kahtleb ka selles, et temast võiks riigikogus presidendikandidaat saada. "Väga kahtlane jah. Meil ei ole fraktsioonis nii palju neid hääli," sõnas ta.

Presidendikandidaadi riigikogus üles seadmiseks on vaja 21 allkirja, Helme sõnul võib ta arvestada napilt üle 10 allkirjaga.

"21 kokku ei saa, see on kindel. See ongi see, miks me räägime sellest, et kui läheb valijameeste kogusse, siis valijameeste kogus tõenäoliselt me saame need hääled kokku," lausus Helme.

Helme ei eita, et erakond saab tema kandideerimist presidendiks kasutada ka erakonna kampaaniaks riigikogu valimiste eel.

"Kui presidendivalimised maksimumprogrammi osas, et ma saan presidendiks, ei õnnestu, siis ega ta mööda külge maha ei jookse, see on ju päevaselge. Aga meil on suvel plaanis väga ulatuslik ja mitu kuud kestev kampaania, mis on seotud nii minu kandidatuuriga kui ka sellega, et me tahame propageerida presidendi otsevalimisi," rääkis Helme.

Saatejuht Mirko Ojakivi viitas meedias levinud ootusele, et järgmine president peaks olema välispoliitiliselt kogenud ja hea sisepoliitilise vaistuga.

"Jah, aga mul on need omadused olemas ja ma üldse julgen arvata, et ükskõik mis kandidaadid meil tulevad, nii mitmekesist, nii pikka ja nii laia diapasooniga elukogemust ja ka töökogemust nagu minul, on väga vähestel," ütles Helme.