Argo Mirk kasvatab Valgamaal Koorkülas viinapuid. Seda võib pidada põnevaks uurimuseks, sest avamaal valmiv viinamarjasaak sõltub väga ilmastikust ja mõnigi sort ei kasva siin päris nii, nagu kirjeldus lubab. Aasta või paar võib üldse tühja minna.

Kuid Mirk on istutanud Eesti tuntud sordiaretajate istikuid ja ka enda aretatuid ning mõne aasta pärast näeb, mis neist saab.

"Eestis kahjuks on veinikultuur olnud üsna väike või peaaegu olematu. Praegu võib öelda, et suurtootjaid pole meil enam üldse, kõik on käsitöötootjad. Eesmärk on seda kultuuri siia tekitada," sõnas Mirk.

Viinamarjadest valmivad siinsamas Jõeotsa veiniköögis joogid, millele on peremees pannud Koorküla järvede nimed. Viinamarjaveini tegemine ei tähenda, et eestlaste jaoks harjumuspärane õunavein kadunud oleks, aga see on midagi teistsugust. See on Koorküla enda vein.

"Väikese maa-ala peale enam kui 22 järve. See on midagi erilist! Ajalooliselt olen jõudnud ringiga tagasi esiisade maadele," selgitas Mirk.

Hiie Nurmela kasvatab Koorkülas oma Ala-Keisri talu väikses aiandis lilli, kurke ja tomateid. Perenaine tõuseb öösiti ammu enne koitu, sest kasvuhoone vajab kütmist – 50 ruumimeetrit puid on sel kevadel juba ära kulunud. Aiandite vahel on Eestis suur konkurents, aga Koorküla eripära on see, et igal aastal saab siit uusi sorte.

"Elukaaslasel on tehtud nii suur ahi, et ma pean käima külmal ajal kütmas kolme tunni tagant ja soojal perioodil nelja kuni 4,5 tunni tagant. Kataloogidest on raske taimi küll välja valida ja mõned asjad lähevad ka viltu, aga minu eripära on just see, et alati on palju uusi sorte," ütles Nurmela.

Koorküla külaseltsi rahvas saab kokku oma seltsimajas. Ise korda tehtud hoone seintelt vaatab vastu osa piirkonna väärikast ajaloost. Seltsil on alla 100 aktiivse liikme. Koorküla on muutunud nii põnevaks paigaks, et siinse rahva juures käiakse Mulgimaa teisest otsast ja kaugemaltki tutvumisrännakuid pidamas.

Koorküla külaseltsi juht Ivo Muru sõnul on nüüd paar aastat aktiivsemalt tegutsetud ja inimese tundma õpitud.

"Varem oli selline probleem, et küla vahel sõitis keegi vastu, mõtlesid, kas tõsta kätt või mitte – ei tundnud teda," lausus Muru.

Suvel aga korraldab külaselts operetiõhtu, mille üks esinejaid on siit pärit sopran Melissa Purason.