Laats saatis Laurile ettepaneku kutsuda kokku julgeolekuasutuste järelevalve komisjoni erakorraline kuulamisistung, et arutada, kuidas sideandmete kogumine ja kasutamine on seni õiguslikult toimunud.

Laats märkis, et istungile peaks kaasama nii õiguskaitseasutuste kui ka sideettevõtete esindajad, et saada terviklik ülevaade senisest praktikast ja võimalikest probleemkohtadest.

"Tänaseks on ilmnenud, et sideandmete kogumine on praktikas toimunud erinevate aluslepingute ja kokkulepete alusel, mille õiguspärasus ja vastavus kehtivale õigusele vajavad põhjalikku kontrolli," põhjendas Laats.

Ta lisas, et kuigi sideandmete kasutamine on õiguskaitseasutustele oluline tööriist raskemate kuritegude uurimisel, peab selline tegevus olema selgelt reguleeritud, läbipaistev ning kooskõlas nii Eesti kui ka Euroopa Liidu õigusega.

Ka on Laatsi hinnangul küsimus, kas senine praktika, sealhulgas andmete säilitamise kestus ja kasutamise ulatus, on olnud proportsionaalne ning piisavalt põhjendatud ning kas andmete liikumine ja kasutamine on toimunud õiguspäraste aluste olemasolul või on esinenud hallalasid, mis vajavad täpsustamist.

Maris Lauri ütles ERR-ile, et erakorralise istungi kokkukutsumiseks ta siiski vajadust ei näe ja põhjuseid on mitu. Esiteks on sideandmetega seotud teemasid riigikogus arutatud ja kõik, kes on sellest huvitatud, on ka kursis, millised vastuolud seal on.

Lauri lisas, et neid küsimusi on arutatud ka õiguskomisjonis, ehkki mitte sellel aastal, küll aga praeguse komisjoni esimehe juhtimisel.

"Ka meie enda komisjon on arutanud erinevaid olukordi, kus külalistel on olnud erinevaid teemasid, nii sideandmetega seotud faktilisi probleeme kui ka muid küsimusi. Viimati käis meil vähem kui kuu tagasi [riigi peaprokurör] Astrid Asi ja oli ka see teema jutuks," rääkis Lauri.

Teiseks on tema sõnul küsimus selles, et justiitsministeeriumis valmistatakse ette eelnõu, mis sideandmete kasutamist reguleerib ning riigikogu arutab eelnõusid siis, kui need on riigikogule esitatud.

Praegu pole seda veel tehtud ja pole ka teada, kas eelnõu liigub õigus- või majanduskomisjoni, arvestades, et elektroonilise side seadus jääb majanduskomisjoni valdkonda, aga menetlusi puudutav õiguskomisjoni valdkonda, kust omakorda võib arutelu jõuda ka julgeolekuasutuste järelevalve komisjoni.

"Erakorralise istungi kokkukutsumiseks peab olema mingi erakorraline põhjus ja see, et ühe fraktsiooni üks esindaja ei suuda käia komisjoni istungitel, kus teemasid arutati, korralikult kohal, pole põhjus, et ülejäänud komisjoni liikmed peaks kogunema erakorraliselt," sõnas Lauri.

Ta lisas, et komisjoni istungiaeg on esmaspäeval ja neljapäeval, kuid kuna komisjoni liikmed ei soovi neljapäeviti kohal käia, aga teemasid on palju, on keeruline neid kõiki esmaspäeva päevakorda mahutada. Lauri on enda sõnul välja pakkunud, et kui liikmetele neljapäev ei sobi, võib kokku saada kolmapäeva hommikul enne fraktsioonide kogunemist, kuid seegi idee pole neile eriti meeldinud.

"Nii et väga palju esitatakse soove, et saame kokku, aga kohale ei tulda. Ma ei taha olla enam sellises olukorras, nagu ükskord juhtus, kus opositsioonierakonna palvel kutsuti kohale üks oluline ametnik teatud teemat arutama ja komisjoni istungil oli kolm inimest: mina ja veel kaks ning need polnud opositsioonist," rääkis Lauri.

Tema hinnangul ei ole Laatsi praegune algatus tingitud siirast huvist, vaid see on poliitiline mäng ja soov tõmmata poliitilist vaidlust kohtadesse, kus seda tegelikult ei ole.

"Märkuseks veel, et sellele istungile, kus oli Astrid Asi, tuli Laats kohale, aga suhteliselt lõpus, kui istung oli juba kõvasti üle poole. See, et ta ei taha olla asjaga kursis, on tema probleem. Kui ta ei saa komisjoni istungitel osaleda, on alati Keskfraktsioonil võimalik määrata keegi tema asemele," sõnas Lauri.

Euroopa Kohus tegi 2021. aastal otsuse, et sideandmete massiline säilitamine on inimõiguste rikkumine. Samale seisukohale asus 2021. aastal ka Eesti riigikohus, kuid seni pole Eestis muudetud seadusesätet, mis kohustab sidefirmasid andmeid säilitama.

Tänavu märtsis sedastas riigikohtu kriminaalkolleegium, et kriminaalasjas võib tõendina kasutada vaid ärieesmärgil kogutud sideandmeid ja selle eesmärgi tõendamise kohustus on prokuratuuril.

Viimasel ajal on sideandmete kogumise küsimus esile kerkinud seoses mitme juhtumiga. Näiteks esitas ärimees Parvel Pruunsild aprilli lõpus hagi telekommunikatsiooniettevõtte Telia vastu, nõudes ebaseadusliku sideandmete kogumise ja nende kaitsepolitseile edastamise lõpetamist ning ühe miljoni euro ulatuses mittevaralise kahju hüvitamist.

Riigikogu liige Tõnis Mölder avastas aga enda uurimistoimikuga tutvudes, et kaitsepolitsei oli jälginud tema sideandmeid, tuvastamaks kontakte riigikogu liikmete ja ministeeriumiametnikega.

Sideandmete kasutamist ja säilitamist reguleeriv eelnõu peaks peatselt kooskõlastusringile jõudma.