Eelmisel aastal sai Eestis kasutusloa üle 6000 uue eluruumi, mida on neli protsenti rohkem kui aasta varem. Enamasti oli tegu kolme- kuni viiekorruseliste korterelamutega, mis asuvad Tallinnas või lähiümbruses. Paraku ei vasta inimeste sissetulek uuselamute hindadele ning paljud korterid seisavad tühjana.

"Küsimus on nüüd hinnas, kas inimesed jaksavad seda praeguse hinna juures osta. Ja mida on näha, on see, et uusi ehitisi valmib natuke kiiremas tempos, kui neid ära ostetakse ehk siis valmiskorterite hulk on veidi kasvamas," ütles Luminori peaökonomist Lenno Uusküla.

"Kui praeguse tempoga ostetaks valmisolevaid kortereid, siis neid müügilolevaid kortereid jaguks kindlasti aastaks, pooleteiseks," lisas ta.

Uusküla lisab, et korterid teevad muuhulgas kalliks uued energiatõhususe nõuded.

Niisugune olukord, kus uute elamute hinnad käivad üle jõu, on Merko kinnisvaraarenduse juhi Indrek Tarto sõnul kestnud juba mõne aasta.

"Tallinnas keskmine müügihind on tõesti täna selline 5000 eurot ruutmeetri eest, aga see kõigub päris kõvasti. Ma arvan, kuskil Haabersti taga lõpus korteri ruutmeetri hind võib olla 3500 ja samas kuskil Noblessneris või kesklinnas võib see olla kaks korda kõrgem," nentis Tarto.

Seepärast on ostjate silmad pööratud pigem järelturu korterite poole.

"Järelturul me näeme, et palga ostujõud on taastunud umbes 2019. aasta tasemele, samas kui uusarendustes on see tase veel allpool," sõnas Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.

Hetkeseisust tulenevalt on arendajad viimaks pidurit tõmmanud ja uusi maju planeeritakse nüüd vähem. Samas pole oodata, et midagi odavamaks läheb. Uusküla käib välja stsenaariumi, mille järgi on praegu just mõistlik ehitustel täiskäik sisse panna.

"Võib-olla kogu aeg ei pea ehitama selles tempos, mis ostetakse. Kui vaadata ehitushindu ja mõelda selle peale, mis tulemas on, ei ole selge, et tulevane ehitamine palju odavam on. Kui me räägime sellest, et Rootsi kinnisvaraturg võiks elavnema hakata, Soome täpselt samamoodi on vähe ehitamas ja võiks rohkem ehitada, Ukrainat hakkame varsti suurema tempoga üles ehitama. See kõik omakorda tõstab ehitusmaterjalide hindu, vähendab tööjõu saadavust, mis võib seda hinda veel kord tõsta. Võib-olla ongi mõistlik praegusel hetkel ehitada," arvas Uusküla.

Praegu valmivad uusarendused muutuvad inimeste jaoks kättesaadavamaks, kui palgad jätkavad kasvamist.

"Kui me siin räägime viie- kuni kuueprotsendilisest palgatõusust, mis on olnud, mis sel aastal on oodata, keskmise palga saajad ja üle selle saajad said 154 eurot juurde. Põhigrupp, kes seda uusarendust on ostmas, said päris mitu protsenti sissetulekut juurde. Kui vaadata selles mõttes, siis uusarendused on muutumas järjest taskukohasemaks. Nii kuidas need aastad lähevad, nii ta tegelikult on muutumas soodsamaks ja võib-olla inimesed natukene ära ehmunud sellest, et kinnisvara läks väga kiirelt kalliks. Ja nüüd mõeldakse, et ta on jätkuvalt kallis. Mõnes mõttes ta on uuesti soodsamaks läinud," selgitas ta.