Tänavuse riigieelarve kogumaht on 20,9 miljardit eurot. Rahandusminister Jürgen Ligi (Reformierakond) sõnul lisaeelarvega kulud ei kasva, kuid selles kajastub lihtsalt riigi lõhkeainetehase finantstehing. Seetõttu on pigem tegu eelarve muutmisega ja summade ümbertõstmisega hädavajaduste katmiseks.

"Kõige suurem, põletavam probleem oli meil idapiiri ehituse jätkumine, sest eelmisest aastast jäi 17 miljonit kulutamata. Uue algatusena on tegemist tehisaru rahastamisega 11 miljoni võrra, mis peab edaspidi avalikku sektorit tõhusamaks tegema. Ja mis võib-olla veel avalikkusest palju läbi on käinud, on hasartmängumaksu tehniline aps, kus aasta alguses raha ei laekunud üldse, see kompenseeritakse kultuurkapitalile," lausus Ligi.

Valitsus üritab lisaeelarve üle lõplikult otsustada esmaspäeval, misjärel liigub see riigikogusse. Isamaa esimehe Urmas Reinsalu arvates peaks koalitsioon aga mõtlema suurema kokkuhoiu peale ja vähendama eelarvepuudujääki.

"Kevadprognoos näitab meile seda, võrreldes riigieelarvestrateegiaga, et prognoositav defitsiit lähiaastateks on veel miljard eurot kasvanud ja nende uudiste valguses valitsus peaks tegema mitte positiivse lisaeelarve, vaid negatiivse lisaeelarve valitsemiskulude vähendamiseks," ütles Reinsalu.

"See ei ole iseenesest mõistlik. Me oleme detsembris eelarve teinud, me oleme paremini hakkama saanud eelarvetasakaaluga, kui detsembris veel lootsime, ja sõda ja kaitsekulud ei ole kuhugi kadunud. Kaitsekulu 5,4 protsenti on ikkagi väga ränk kasv ja seda peavad kõik kriitikud meelde tuletama, et sellel põhineb meie eelarvereegli lõdvendamine Euroopas ja sellel põhineb ka meie vajadus eelarve lasta sügavamasse defitsiiti," lausus Ligi.

Suure ja püsiva puudujäägi pärast muretseb ka Eesti Pank. Järgmistel aastatel kasvab Eesti võlakoormus väga kiiresti ja koos sellega veel laenu teenindamise kulu.

"Kui Eesti suudab võlga võtta umbes kolme- kuni neljaprotsendise intressimääraga, siis iga täiendav kümme miljardit võlga tähendab meile 300–400 miljonit iga-aastast kulu. See on juba selline suurusjärk kulu, kus me räägime ka, et (selle raha eest) tehakse juba väga olulisi rahastusi. 400–500 miljoni eest on juba kõrghariduse rahastamine," ütles Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik.

Kaasik lisas, et puudujäägi vähendamine on muidugi poliitilise valiku ja tahte küsimus. Tema sõnul tasuks kaaluda eelarvesihtide kokkuleppimist erakonnaüleselt.