Valitsus kinnitas lisaeelarve ja saatis selle riigikogule
Valitsus kinnitas e-istungil ümberkorraldused 2026. aasta riigieelarves ja suunas lisaraha idapiiri väljaehitamisse, inimeste AI-oskuste kasvatamisele, lõhkeainetehase finantseerimisse ja teistesse valdkondadesse.
Ministrid esitasid kokku 29,3 miljoni euro ulatuses ettepanekuid vähendada 2026. aasta eelarvesse kavandatud kulusid, millega kaetakse prioriteetsete valdkondade lisavajadusi, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
"Piiri edasi ehitamiseks, tehisaruinvesteeringuteks ja väiksemateks muudatuseks kärbime kulusid mujalt. Kokkuvõttes eelarve tasakaal paraneb 15 miljoni võrra," ütles rahandusminister Jürgen Ligi.
Samas jääb valitsussektori eelarvepositsioon protsendina SKP-st kevadprognoosi tasemele. Järgmise aasta eelarvepuudujääk väheneb ettepanekute mõjul 0,1 protsenti SKP-st ja eelarvetasakaalu parandamisega jätkatakse sügisel riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia koostamise käigus, märkis valitsuse kommunikatsioonibüroo.
17 miljonit eurot eraldatakse idapiiri väljaehitamiseks, et tasuda juba võetud lepingulised kohustused.
"See on vajalik uudis kogu Euroopa kontekstis, sest räägime ju Euroopa Liidu välispiirist. Eesti valitsuse otsus annab nüüd kindluse, et me ei pea mõtlema poolikutele lahendustele, vaid saame kõigi planeeritud töödega edasi liikuda ning viime parima ja turvalisima Euroopa välispiiri väljaehitamise järgmisel aastal lõpule," ütles siseminister Igor Taro.
11 miljonit eurot suunatakse Eesti.ai algatusse, et kasvatada inimeste AI-oskusi, tõsta avaliku sektori tõhusust, parandada tervishoiuteenuseid ning tugevdada hariduse ja eesti keele positsiooni tehisaru ajastul. Algatuse laiem eesmärk on kasvatada Eesti majandust ja koolitada vähemalt 100 000 inimest tehisaru oskuslikult kasutama. Eesti.ai projektiga kavandatakse muu hulgas uusi lahendusi perearstide infosüsteemi PAI jaoks, samuti eKiirabi AI-lahendusi, mis vähendavad tervishoiutöötajate dokumenteerimiskoormust.
Lisaks eraldatakse kultuuriministeeriumile 941 057 eurot, mis antakse edasi kultuurkapitalile. Tegemist on ettevõtjatelt rahandusministeeriumile laekunud annetustega, mille eesmärk on katta hasartmänguseaduse tehnilisest apsust tekkinud kahekuist puudujääki tuludes. Ettevõtjatelt laekus rahandusministeeriumile annetusena 719 640 eurot. Valitsus kompenseerib riigieelarvest kultuurkapitalile lisaks 220 000 eurot puudu jäänud tulusid.
Lisaks riigieelarve seaduses kajastuvatele tuludele ja kuludele täpsustatakse ka Riigi Kinnisvara ja riigile kuuluva lõhkeainetootja Hexest Materialsi investeeringuid.
Kaitseminister Hanno Pevkur tegi ettepaneku lõhkeainetehase Hexest Materials finantseerimistehingu 2027. ja 2028. aastasse kavandatud eelarve tuua ettepoole 2026. aastasse.
Samuti arvestatakse lisaeelarves 12. märtsil otsustatud aktsiisitõusude ärajätmisega.
Opositsioon ütleb, et tegu on peenhäälestamisega, kuid tarvis oleks süsteemset muutust.
"Valitsus peaks võtma julguse ja kogu maksusüsteemi ümber tegema. Meil on hästi suured tarbimismaksud, sellele on ka erinevad rahvusvahelised organisatsioonid juhtinud tähelepanu. Meil on väga madalad varamaksud ja selge on see, et läbi sellise süsteemi kõige rohkem kannatavad vähese sissetulekuga inimesed. Ja teiselt poolt me näeme, et ka eelarvesse ei ole see positiivset märki jätnud. Me peaksime tagasi pöörama maksuküüru otsuse, rakendama pangamaksu ja läbi selle me leiame lisavahendeid selleks, et tagada nii julgeolek kui ka sotsiaalsed garantiid," rääkis Keskerakonna fraktsiooni esimees Lauri Laats.
Toimetaja: Marko Tooming









