Holts ütles lammutamisesoovi kommenteerides, et vana peahoone seab pikas, enam kui kümneaastases perspektiivis piiranguid reisiterminali laiendamisele ja lennujaama arengule.

"Lennujaama pole vaja laiendada ainult reisijate vaatest, vaid ka lennukite liikumise vaatest. Lennukite perroonidel on vaja ruumi, et lennukid saaksid üksteisest ohutult mööduda. Lennukid on läinud palju suuremaks kui kümme ja viis aastat tagasi," sõnas Holts.

Holtsi sõnul ongi rohkem ruumi vaja just praeguse reisijateterminali läheduses ja vana terminal jääks manööverdavatele lennukitele ette.

Kui lennujaamahoonet maha lammutada ei saa, tuleb lennujaama juhi Riivo Tuvikese sõnul kaks parkimiskohta rajada eemale ja reisijate teenindamiseks on siis vaja ehitada uus hoone ning hinnanguliselt võiks see maksma minna 20 miljonit eurot.

"Meie ettepanek on, et me väärtuslikud osad sellest hoonest integreeriksme uude terminali hoonesse, mida siis ühel hetkel ehitama hakatakse, sellega me tagame selle, et kogu see ehitus, see investeering on mõistlik," sõnas Tuvike.

Nüüd otsib lennujaam Tallinna linna ja muinsuskaitseametiga lahendusi, et lennujaam saaks areneda ja tegevus oleks kooskõlas ka kultuuripärandi hoidmise põhimõtetega.

Veel ei ole Holtsi sõnul tehtud lõplikku otsust hoone lammutamiseks. "Protsess seisab eelkõige eri osapoolte: lennujaama, linna ja muinsuskaitseameti ühise arutelu ja sobiva lahenduse leidmise taga. Arutelud on alles käimas," sõnas Holts.

"Kui hoone lammutamine ei osutu võimalikuks, oleme valmis kaaluma ka alternatiivseid lahendusi," lausus Holts.

Konkreetset ajakava lammutamiseks paika pandud ei ole. Ajastus sõltub sellest, milline lahendus koostöös linna ja muinsuskaitseametiga leitakse ning kuidas see sobitub lennujaama arenguplaanidega, lisas Holts.

"Lennunduse arendamisel tuleb vaadata väga pikalt ette, ka aastasse 2040 ja kaugemale. Näeme, et lennundus jääb Eesti jaoks ka tulevikus üheks olulisemaks transpordivõimaluseks ning kasv jätkub. Seetõttu on oluline, et tänased otsused toetaksid lennujaama arengut ka pikemas perspektiivis," sõnas Holts.

Vanal reisiterminalil pole mälestise staatust. 2019. aastal, kui lennujaam samuti terminali lammutamisplaane pidas, toetas muinsuskaitseameti ehitismälestiste ekspertnõukogu küll terminali mälestiseks tunnistamist, kuid ei pidanud vajalikuks kiirustada, kuna lennujaamaga sujus koostöö hästi ja hoone ei olnud ohus. Samas soovis muinsuskaitseamet reisiterminali kindlasti tulevikus mälestiseks tunnistada.

Reisiterminalina oli hoone kasutusel aastatel 1954–1980. Reisijatehoone projekteerisid 1939. aastal arhitektid Roman Koolmar ja Artur Jürvetson. Maja oli sõja-aastatel kasutusel, kuid purustustest tingituna valmis see lõplikult alles 1954. aastal. Sõjaeelne moodne reisiterminal omandas siis ajastule omase stalinistliku dekoori ja sisekujunduse, mille autorid oli Venemaa eestlasest arhitekt Paula Koido ja Maia Laul.

Üheksakümnendate lõpus ja nullindate alguses renoveeriti hoone põhjalikult.