Oluline Venemaa-Ukraina sõjas teisipäeval, 12. mail kell 22.30:

- Ukraina ründas Orenburgi linna Venemaal;

- Budanov: rahu tegemine ei ole nõrkus;

- Okupantide varem rahulikus tagalas lendavad Ukraina droonid;

- Kiievis toimus õhurünnak, mõned hooned said kannatada;

- Zelenski: Venemaa lasi Ukraina pihta öösel üle 200 ründedrooni;

- Ukraina palub Euroopal vahendada "lennujaamade vaherahu";

- Ukraina kavandab ise raketitõrjerakette toota;

- Zelenski kohtus Kiievis tehisarufirma Palantir tegevjuhiga;

- Ukraina korruptsiooniskandaal laieneb;

- Zelenski endine pressiesindaja rääkis, et Ukraina olnud valmis "Donbassi loovutama";

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1020 sõdurit.

Venemaa katsetas mandritevahelist raketti Sarmat

Venemaa katsetas teisipäeval kaugmaaraketti Sarmat, mis on võimeline kandma tuumalõhkepäid.

Režiimi juhi Vladimir Putini sõnul on äsja katsetatud mandritevaheline ballistiline rakett maailma võimsaim. Tema sõnul on Sarmat võimeline kandma kuni neli korda võimsamat tuumalõhkepead kui ükski lääneriikide käsutuses olev rakett. Selle lennuulatuseks teatas ta 35 000 kilomeetrit.

Putin lubas, et uus rakett võetakse lahingukasutusse aasta lõpuks. Tõsi, sama on ta öelnud alates 2022. aastast, mil raketti esimest korda katsetati, kuid seni ei ole plaanid teostunud.

Ühendriikide ja Venemaa allkirjastatud strateegilise relvastuse piiramise leping Uus START aegus veebruaris ning riigid ei ole suutnud sõlmida uut lepingut tuumarelvade vähendamiseks.

Ukraina ründas Orenburgi linna Venemaal

Kohalike võimude ja Telegrami kanalite teatel sihtisid droonid 12. mail Venemaa linna Orenburgi, mis asub 1200 kilomeetri kaugusel Ukraina piirist.

Ukraina Telegrami kanal Exilenova Plus teatas linnas toimunud plahvatustest ja postitas videoid väidetava droonirünnaku hetkest.

Oblasti kuberner Jevgeni Solntsev teatas, et pärast õhuhäire andmist sai Orenburgis kahjustusi üks elamu.

"Kõik hädaabiteenistused on sündmuskohale saadetud," kirjutas Solntsev Telegramis. Hiljem lisas ta, et tsiviilisikutest inimohvreid ei olnud ning hoone katus sai kahjustada ja aknad purunesid.

Vene sõltumatu väljaanne Astra teatas, et droon tulistati väidetavalt alla vaid nelja kilomeetri kaugusel Strela tootmistehasest, mis toodab tiibrakette ja Su- ja MiG-lennukite komponente.

Kiiev pole rünnakut kommenteerinud.

Ukraina Telegrami kanal Supernova Plus teatas, et Orenburgi oblasti rünnaku käigus tabati Orsknefteorgsintezi, mis on üks Venemaa suurimaid naftatöötlemistehaseid Lõuna-Uuralites.

Budanov: rahu tegemine ei ole nõrkus

Ukraina presidendi kantselei juht Kõrõlo Budanov ütles Leedus visiidil olles, et Ukraina on valmis Ukraina ja Venemaa liidrite kohtumiseks, juhul kui Kreml on tõepoolest valmis läbirääkimisteks. Sellest teatab Ukrinform.

Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ja Venemaa liidri Vladimir Putini kõnelused ei tuleks ootamatult "nagu välk selgest taevast", kuid kui Venemaa signaalid dialoogi kohta on siirad, oleks ka Ukraina valmis, sõnas Budanov.

Slovakkia peaminister Robert Fico ütles pühapäeval pärast visiiti Moskvasse, et kui Ukraina president Zelenski soovib Vladimir Putiniga läbirääkimisteks kohtuda, peaks ta Kremliga isiklikult ühendust võtma. Fico sõnul olnud selline Putini vastus, kui Slovakkia peaminister oli andnud teada Zelenski valmisolekust kohtumiseks Venemaa juhiga mis tahes formaadis.

Ajakirjanike küsimusele niisuguse kohtumise võimalikkuse kohta ütles Budanov, et sõjas olevate riikide vahelised telefoniliinid on katkestatud ning "selliseid kõnesid ei tehta mobiiltelefoniga".

"Tõsiselt rääkides – kui Vene Föderatsioon on tõepoolest valmis sisuliseks vestluseks, oleks ka Ukraina valmis," ütles presidendi kantselei juht.

Ta lisas, et Ukraina on korduvalt oma tegudega näidanud, et toetab sõja lõpetamist ja rahu saavutamist.

"See on Ukraina ametlik seisukoht, mida toetab Ukraina president. Me toetame sõjategevuse lõpetamist. Tahan veel kord rõhutada: rahu tegemine ei ole nõrkus, vaid terve mõistuse tõend," rõhutas Budanov.

Okupantide varem rahulikus tagalas lendavad Ukraina droonid

Emigratsioonis tegutseva Vene ajakirjaniku ja sõjakommentaatori Jan Matvejevi sõnul on Vene okupatsioonivägede jaoks Ukrainas kadunud turvaline tagala, sest Ukraina droonid ulatuvad nüüd 100–120 km kaugusele rindest.

Näiteks on Ukraina droonid rünnanud Vene logistikat Mariupolis ja Donetski-Mariupoli maanteel, mis tähendab, et sealne sõjategevuse mõjuala on oluliselt laienenud.

"Azovi korpuse droonid ründasid Venemaa veokeid juba Mariupolis, vähemalt 120 kilomeetri kaugusel rindejoonest," märkis Matvejev sotsiaalmeedias avaldatud kommentaaris. "Suur tegevusraadius loob üllatusmomendi. Varustajad arvavad, et nende olukord on kindel, kuid ajad on muutunud. Ukraina relvajõud hävitavad sõna otseses mõttes Venemaa armee tagalaid."

Samal ajal on venelased aktiivsed kogu rindejoonel, sealhulgas Pokrovski suunal, kuhu on koondatud üle 100 000 sõduri. Samuti rünnakud Otšeretõne, Oleksandrivka, Kupjanski ja Kostjantõnivka suundadel.

Üks Vene armee tänavusi peamisi sihtmärke on Matvejevi kinnitusel Slovjanski ja Kramatorski suund, kus Vene väed on pärast pausi taas aktiveerunud..

Matvejevi arvamusel valmistuvad Vene väed suureks suviseks kampaaniaks, mis võib alata mai lõpus või juunis.

Kiievis toimus õhurünnak, mõned hooned said kannatada 

Ukraina võimude teatel langes Kiiev teisipäeval pärast kolmepäevase Venemaaga sõlmitud relvarahu  lõppemist droonirünnaku alla.

"Vaenlase droonid on praegu Kiievi kohal. Palun püsige turvalises kohas, kuni häire on tühistatud," teatas pealinna sõjaväelise administratsiooni juht Tõmur Tkatšenko.

Tkatšenko sõnul oli tegemist esimeste õhuhäiresireenidega pealinnas alates reedest.

Kiievi oblasti sõjaväeadministratsioon palus elanikel varjenditesse jääda ja hoiatas, et piirkonnas võib tegutseda õhutõrje.

Plahvatusi kuuldi pealinnas esimest korda kohaliku aja järgi umbes kell 3.35, teatas sündmuskohal viibinud Kyiv Independenti ajakirjanik.

Seejärel teatas Kiievi militaaradministratsiooni juht Tkatšenko, et drooni rusud kukkusid linna Oboloni rajoonis asuva 16-korruselise elumaja katusele. Sotsiaalmeediasse postitatud fotod näitavad sealset tulekahju.

Vene droonirünnaku põhjustatud kahjustustest teatati ka Kiievi oblasti ümbruskonnas. Fastivi linnas said rünnaku tagajärjel kannatada lasteaed ja mitmed elamud, teatas oblasti kuberner Mõkola Kalašnõk.

Kolmepäevase relvarahu kuulutas reedel välja USA president Donald Trump vaid tunde enne Venemaa Teise maailmasõja võidupüha pidustusi. Trump avaldas lootust, et vaherahu tähistab konflikti lõpu algust.

Mõlemad riigid on vastastikku süüdistanud üksteist tsiviilisikute ründamises ja relvarahu rikkumises, mis Trumpi sõnul pidi kehtima 9.–11. maini.

Zelenski: Venemaa lasi Ukraina pihta öösel üle 200 ründedrooni

"Venemaa otsustas ise lõpetada osalise vaikuse, mis oli kestnud mitu päeva. Öö jooksul lasti Ukraina pihta välja üle 200 ründedrooni. Rindel kasutati taas õhupomme – üle 80 –, ning registreeriti enam kui 30 õhurünnakut," teatas Ukraina president ühismeedias.

Tema sõnul tulistas Ukraina õhutõrje lisaks Kiievile Vene droone alla Dnipro, Žõtomõri, Mõkolajivi, Sumõ, Harkivi ja Tšernihivi oblastites. "Kahjustada said energiarajatised, korterelamud ja lasteaed, samuti tabati tavalist tsiviilrongi vedurit raudteel. Rünnakute tagajärjel on teateid vigastatutest. Ja kahjuks on ka hukkunuid. Avaldan kaastunnet peredele ja lähedastele."

Zelenski meenutas, et Ukraina on lubanud vastata kõigile Venemaa sammudele. "Venemaa peab selle sõja lõpetama ning just Venemaa peab astuma sammu tõelise ja kestva relvarahu poole. Seni, kuni seda pole juhtunud, on sanktsioonid Moskva vastu vajalikud ning need peavad kehtima ja neid tuleb tugevdada."

Ukraina palub Euroopal vahendada "lennujaamade vaherahu"

Ukraina pakkus Euroopale vahendajarolli läbirääkimistel Venemaaga, alustades väikesest sammust: lõpetada vastastikku lennujaamade ründamine, ütles väljaandele Politico Ukraina välisminister Andri Sõbiha.

Antud idee annaks Euroopa liidritele konkreetse rolli diplomaatias ajal, mil USA eestvedamisel toimuvad kõnelused Moskva ja Kiievi vahel on toppama jäänud ning Vladimir Putini huvi laiapõhjalise sõja lõpetamise kokkuleppe vastu on ilmselt napp.

"Meil on ilmselt vaja uut rolli Euroopale rahupingutustes," ütles Sõbiha Brüsselis. "Võib-olla püüaksime lahendada või saavutada niinimetatud lennujaamade vaherahu."

Ettepaneku fookus oleks piiratud Moskva–Kiievi kokkuleppe mitte rünnata lennujaamu. Sõbiha sõnul võib Putinil olla motivatsioon sellise kokkuleppega kaasa minna, kuna Venemaa suuremad sõlmpunktid — sealhulgas Moskva Šeremetjevo rahvusvaheline lennujaam ja Peterburi Pulkovo lennujaam — muutuvad üha haavatavamaks Ukraina kaugmaa rünnakutele.

Ukraina kavandab ise raketitõrjerakette toota

Ukraina on seadnud strateegiliseks eesmärgiks toota kogu vajaliku õhutõrje ja selle relvasüsteemid kodumaal või koostöös Euroopa partneritega, ütles president Volodõmõr Zelenski esmaspäevaõhtuses pöördumises.

Õhutõrje puhul on tema sõnul eriti oluline ballistiliste rakettide tõrjerakettide tootmise käivitamine Ukrainas.

"Nii Ameerika Ühendriikide kui ka Euroopa suunal teeme kõik endast sõltuva, et suudaksime toota piisavalt ballistiliste rakettide vastaseid rakette kas siin Ukrainas või koostöös partneritega. See on meie pidev ülesanne – täiendavad raketid õhutõrjeks. Loomulikult on parim lahendus toota neid ise või koos nendega, kes suudavad tootmist kiiresti suurendada ja püsida nõutaval tehnoloogilisel tasemel," selgitas Zelenski.

Ukrainal on juba sõlmitud poliitilised kokkulepped droonide arendamiseks ja tootmiseks 20 riigiga. Praegu on ettevalmistamisel sarnane koostöö Kanadaga. "See on meie julgeolekukoostöö väga oluline laienemine," märkis Ukraina president.

Zelenski sõnul toodavad Ukraina ja Saksamaa juba praegu ühiselt droone ning plaanivad koostööd veelgi laiendada.

Arenduste fookuses on praegu ka Venemaa lennuväe ja liugpommide tõrje. Töös on Ukraina analoogide väljatöötamine nendele relvadele ning olemasolevate tehnoloogiliste lahenduste skaleerimine.

Zelenski kohtus Kiievis tehisarufirma Palantir tegevjuhiga

Ukraina president Volodõmõr Zelenski kohtus Kiievis juhtiva tehisarufirma Palantir tegevjuhiga. Firma mängib üha olulisemat rolli Ühendriikide sõjaväes.

"Kindlasti on valdkondi, kus saame teineteisele kasulikud olla, tugevdades Ukraina, Ameerika ja meie partnerite kaitsevõimet," ütles Zelenski sotsiaalmeedias tehtud avalduses.

"Arutasime tehnoloogilise arengu valdkondi – nii lahingutegevuse kui ka tsiviilvajaduste kontekstis," lisas ta.

Ukraina kaitseminister Mõhhailo Fedorov teatas eraldi, et kohtus samuti Palantiri tegevjuhi Alex Karpiga ning et pooled kavatsevad oma koostööd süvendada.

"Kohtumise ajal näitasime Palantiri meeskonnale, kuidas Ukraina kaitseb oma õhuruumi, hoiab vaenlast rindel tagasi ning annab lööke Venemaa majanduse pihta," ütles Fedorov avalduses.

Fedorov lisas, et Karp külastas Ukrainat esimest korda 2022. aasta juunis.

Ukraina korruptsiooniskandaal laieneb

Riiklikud uurimisasutused NABU ja SAP tuvastasid rühmituse, mis pesi aastatel 2021–2025 enam kui 460 miljoni grivna (ligikaudu 9 miljonit USA dollari) väärtuses kuritegelikul teel saadud tulu, teatas RBK-Ukraina.

Skeemi keskmes on kõrged riigiametnikud ja ärimehed, sealhulgas endine asepeaminister Oleksii Tšernõšov, ärimees Timur Minditš ja presidendi kantselei endine juht Andri Jermak. Uurimise kohaselt pärines märkimisväärne osa rahast riigiettevõttega Energoatom seotud korruptsiooniskeemidest.

Tšernõšov sai ametliku kahtlustuse 2026. aasta mais, kahtlustuse on saanud ka ärimees Timur Minditš ja veel mitu isikut. Esmaspäeval sai teatavaks, et endisele Ukraina presidendi kantselei juhile Andri Jermakile esitatakse süüdistus rahapesus.

RBK-Ukraina kirjutab, et eliitkinnisvaraprojekti "Dünastia" eesmärk ei olnud üksnes luksusliku elamispinna rajamine, vaid süsteemne kuritegeliku tulu legaliseerimine. Ehitus toimus Kiievi oblastis Kozõni külas ligikaudu kaheksa hektari suurusel maa-alal. Projekt koosnes neljast privaatsest residentsist koos abihoonetega ning ühisest spaa-alast.

Zelenski endine pressiesindaja rääkis, et Ukraina olnud valmis "Donbassi loovutama"

Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski endine pressisekretär (2019–2021) Julija Mendel andis intervjuu Ameerika suunamudijale Tucker Carlsonile, milles väitis, et Ukraina oli 2022. aastal valmis Istanbulis Venemaaga peetud läbirääkimistel Donbassist loobuma.

"Ma rääkisin inimestega, kes esindasid Ukrainat 2022. aasta Istanbuli läbirääkimistel. Nad olid peaaegu kokkuleppele jõudnud," väitis Mendel. "Väga oluline on see, et Zelenskõi oli isiklikult nõus [Donbassist] loobuma, ja see šokeeris mind tol hetkel," ütles Mendel videousutluses.

Tema jutu lükkasid aga ümber nii Ukraina presidendi kantselei kui samuti Andrii Kovalenko, riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu juures tegutseva desinfo vastase keskuse juht.

Ukraina presidendi nõunik Serhii Lõtvin kommenteeris Mendeli väiteid vestluses ajakirjanikega presidendi kantseleis.

"See proua ei osalenud läbirääkimistel, ei olnud seotud otsuste tegemisega, on sellest kõigest juba ammu eemal. Kes talle midagi räägib ja kas see üldse vastas tõele – seda ei ole tõsiseltvõetav kommenteerida," ütles Lõtvin ajakirjanikele.

Kovalenko nimetas Mendeli sarnaseid väiteid vandenõuteooriateks ja rõhutas: "Fakt jääb faktiks: Ukraina on võidelnud oma territooriumi eest alates 2014. aastast. Kunagi ei ole olnud ega ka tule küsimust alade loovutamisest."

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1020 sõdurit

Ukraina relvajõudude teisipäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril: 

- elavjõud umbes 1 343 050 (+1020)

- tankid 11 926 (+2);

- jalaväe lahingumasinad 24 553 (+2);

- suurtükisüsteemid 41 935 (+72);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1785 (+2);

- õhutõrjesüsteemid 1375 (+2);

- lennukid 435 (+0);

- kopterid 352 (+0);

- maapealsed droonisüsteemid 1373 (+2);

- operatiivtaktikalised droonid 285 506 (+1252);

- tiibraketid 4585 (+0);

- laevad/kaatrid 33 (+0);

- allveelaevad 2 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 95 855 (+145);

- eritehnika 4179 (+1);

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.