Kaitseministri tagasiastumine pani Läti valitsuse surve alla
Läti valitsuspartnerite vahel on vähem kui viis kuud enne parlamendivalimisi puhkenud suur poliitiline jant. Progressiivid, kelle hulka kuuluv kaitseminister Andris Spruds pühapäeva õhtul tagasi astus, teatasid, et Evika Silina pole võimeline valitsust juhtima. Siiski püsib koalitsioon praegu veel koos.
Sellist poliitilist möllu, nagu pühapäeva õhtul Riias, pole ammu nähtud. Kaitseminister Andris Spruds kutsus kokku pressikonverentsi, et teatada tagasiastumisest omal soovil. Peaminister Evika Silina aga jooksis ajaga võidu ja saatis pisut enne seda ajakirjanikele teate, et hoopis tema nõuab droonijuhtumite tõttu ja segaduste pärast kaitsejõududes Sprudsi tagasiastumist. Seejuures Spruds ja Silina eile omavahel ei suhelnudki.
"Kui Silina kuulis, et olen otsustanud tagasi astuda, pidi ta kiirustama, et mängida neid mänge. Nii ilmuski mõni minut enne minu pressikonverentsi sotsiaalmeediasse Silina teade. Ta valetas, et teavitas varem oma otsusest mind või teisi kolleege Progressiividest," ütles Spruds.
"Mul on kahju, et Progressiivid ei ilmunud koalitsioonipartneritega läbi rääkima. Oleks olnud hea ja ma oleks minister Sprudsi seisukohad ära kuulanud," ütles peaminister Evika Silina.
Andris Spruds märkis, et loomulikult on kaitsevaldkonna areng poliitiliselt tema vastutada, aga rõhutas, et praegu on tema vastutus ka see, et mitte lubada
tõmmata kaitsejõude poliitilisse võimuvõitlusse.
Paljud arvasid pärast seda, et Progressiivid marsivad valitsusest välja. Esmaspäeval seda siiski ei juhtunud. Kolmapäeval saadakse Silina ja tema parteiühendusega Uus Ühtsus kokku ja pärast seda lubatakse öelda, mis nad edasi teevad.
Läti seimi Progressiivide fraktsiooni juht Andris Šuvajevs ütles, et koalitsioonipartnerite vahel toimub kohtumine igal esmaspäeval. "Oleme seal rääkinud ja otsustanud palju tõsisemaid asju. Seepärast on mulle mõistetamatu tekitada pühapäeva õhtul selline kaos ja püüda sellega midagi saavutada. Leian, et Evika Silina selline poliitika, mis on
praegu ka Uue Ühtsuse ametlik poliitika, rajab teed Ainars Šlesersi valitsusele. Ja see ei kanna Läti huve," lausus Šuvajevs.
Peaministril on juba ka uus kaitseministri kandidaat olemas - tegevsõjaväelane kolonel Raivis Melnis, kes on sõjaväelise hariduse omandanud Londonis ja teeninud Läti kaitsejõududes üle veerand sajandi.
Praegu on Melnis Läti kaitseministeeriumi esindaja Ukrainas ja teel sealt koju. Ühtlasi on Melnis ka peaministri koosseisuväline nõunik. Nii peaminister kui ka president on kinnitanud, et enne ministriks saamist peab Melnis mundri varna riputama ja teenistuse lõpetama, sest demokraatlikus riigis ei saa see teisiti olla. Kas aga Melnis parlamendis hääled kokku saab, pole selge. Seni täidab kaitseministri ülesandeid Silina ise.
"Praegu oleks mõnel poliitikul väga keeruline parlamendis vajalikud hääled kaitseministri kohale asumiseks kokku saada. Sestap arvan, et professionaal on see, kes suudab meie ühiskonda kõige paremini praeguses julgeolekuolukorras aidata," ütles Silina.
Ukraina välisminister on Lätile kinnitanud, et nende droonid sattusid neljapäeval Läti õhuruumi Venemaa vastutegevuse tõttu.
Toimetaja: Aleksander Krjukov
Allikas: "Aktuaalne kaamera"










