8. märtsil Leppneeme sadamas Prangli ja mandri vahel sõitva parvlaeval Wrangö tuvastatud sõukruvi vigastuse esialgse hindamise järel algatas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi alla kuuluv ohutusjuurdluse keskus juhtumi ohutusjuurdluse.

Ohutusjuurdluse keskuse laevaõnnetuste vanemuurija Tauri Roosipuu sõnul hakkas Wrangö puhul silma just juhtumite tihedus, mida on alates 2021. aastast olnud seitse.

"Juhtumite puhul on probleemiks olnud erinevad põhjused. Kaks juhtumit, esimene ja viimane, on puudutanud sõukruvi vigastusi. Need on toimunud niisiis talvel jääga. Ülejäänud aga on seotud merepõhja ja sadamakaiga," ütles Roosipuu.

Niisiis ei saa vanemuurija sõnul rääkida ainult tehnilistest probleemidest, vaid ka inimlikust faktorist ja probleemidest navigatsiooniga. See ei tähenda aga automaatselt, et juhtumid on hooletusega seotud.

Liini 1,5 aastat teenindanud Spinnaker OÜ juht Kaspar Eiseli sõnul alustati uurimist põhiliselt Viimsi valla survel, kes soovib saada aru, kas parvlaev Wrangö jääklass vastab reaalsusele.

Kuna laev on riigi omandis, tähendab see Eiseli sõnul aga pigem uurimist enda aluse klassifitseerimiseks.

Juba 2018. aasta detsembris saatis toonane Prangli saarevanem Terje Lilleoks peaministrile, veeteede ametile ja majandusministeeriumile pöördumise, kus nimetab saare olukorda laevaühendust silmas pidades traagiliseks.

Wrangöl on läbi aastate olnud probleeme jääläbivusega ning elanike sõnul on sellel jääklass vaid paberil. Eiseli sõnul on riik aluse jääklassi juba ka vähendanud.

Kui laeva sõukruvi avastatakse olevat jääklassile sobimatu, siis peab peab laeva parendustööd kinni maksma laeva omanik ehk riik.

Talvel ja kevadel oli keskmisest külmemate ilmade tõttu mitmed praamiühendused jäätunud mere tõttu häiritud. Katkesid mitmed ühendused saarte ja mandri vahel ning kuna riik ei rajanud pikka aega ametlikke jääteid, hakkasid inimesed isetekkelisi jääteid kasutama.

Juurdlus peaks valmis saama paari kuu jooksul ning selle ajaks jääb Wrangö liini teenindama.