ERJK saab seadusemuudatusega laiendatud õigused nõuda dokumente ja selgitusi erakondadelt, kandidaatide ning seotud organisatsioonide ja isikute käest. Seadusega täpsustatakse annetuse ja keelatud annetuse mõistet ning keelatud annetus tuleb 30 päeva jooksul tagastada, vastasel juhul kantakse see riigituludesse.

Eestis alalise elamisõiguse või pikaajalise elaniku staatusega inimesed ei või enam erakondadele annetada. Euroopa Parlamendi ja riigikogu liikmete tegevuseks mõeldud vahendite kasutamine on keelatud valimiskampaaniaks.

Lisaks laieneb erakonna sidusorganisatsiooni mõiste, täpsustub erakondade aruandluskohustus, sealhulgas uuringu- ja andmekogumiskulude avaldamine, seaduses määratletakse aktiivse valimiskampaania periood ning kaotatakse erakondade laenukohustuste senine 25-protsendine ülempiir.

Karis ands heakskiidu ka kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seadusele, mille järgi peavad kõik ajateenistusse asuvad kutsealused valdama alates 2027. aasta algusest vähemalt B1-tasemel eesti keelt. Seadus näeb ette, et kui kutsealune ei ole haridust omandanud eesti keeles või tema keeleoskust ei ole võimalik andmekogude põhjal tuvastada, tuleb tal sooritada B1-taseme keeleeksam. Kui kutsealune B1-taseme eksamit ei soorita, peab ta aasta jooksul läbima Integratsiooni Sihtasutuse korraldatava keelekursuse ning seejärel eksami uuesti tegema. Esmakordse keeleõppe läbimise eest tasub riik ning keelekursusel ja tasemeeksamil osalemise eest võib maksta ka ühekordset hüvitist. Keeleeksamil ja -kursustel osalemise kogukulud – hinnanguliselt 400 000 eurot aastas – kaetakse riigieelarvest.

Karis andis heakskiidu veel neljale seadusele, mis puudutavad teabevahetust Euroopa Liidu liikmesriikide vahel ja Europoliga, riigi osalusega ettevõtete valitsemist ja auditeerimist ning veebiostudest taganemist ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi SAPARD kehtetuks tunnistamist.