Rünnakud toimusid hoolimata Washingtoni ja Teherani jätkuvatest jõupingutustest leida konfliktile diplomaatiline lahendus ning hoida haprat relvarahu.

Kahe The Wall Street Journaliga rääkinud ametniku teatel tulistasid USA üksused alla Iraani droonid ja tabasid droonide juhtimiskeskust Bandar Abbasi lähedal, mis on suur sadamalinn Lõuna-Iraanis Hormuzi väina ääres. Ametnike sõnul kujutas rajatis ohtu USA vägedele ja väina läbivale kaubaliiklusele.

Samade ametnike andmetel lennutas Iraan kolmapäeval varem USA aluste ja kaubalaevade pihta neli ründedrooni. Ameerika hävitajad F/A-18, F-16 ja F-35 tulistasid need alla, misjärel ründasid F/A-18 lennukid maapealset juhtimiskeskust, enne kui sealt jõuti teele saata viies droon, märkis üks ametnikest.

Sarnaselt nädala alguses toimunud operatsioonidele nimetasid valitsusametnikud ka neid lööke piiratuks ja kaitse-eesmärgiliseks. Nad rõhutasid, et tegemist pole pingete eskaleerimisega, mis võiks rikkuda hapra relvarahu, millest mõlemad pooled on seni suures osas kinni pidanud. Kahe ametniku teatel vahejuhtumis keegi kannatada ei saanud.

Siiski näitavad need kokkupõrked, kui keeruline on Valgel Majal saavutada rahulepet, mis langetaks naftahindu, piiraks Teherani tuumaprogrammi ja võimaldaks USA president Donald Trumpil väita, et Lähis-Ida sõjalised operatsioonid on täitnud oma peamised eesmärgid, märkis leht.

Kolmapäeval toimunud valitsuskabineti istungil andis Trump mõista, et taotleb endiselt kokkuleppe saavutamist, mis avaks Hormuzi väina kaubandusele ja likvideeriks Iraani kõrge rikastusastmega uraani varud.

USA välisminister Marco Rubio ütles samal istungil, et valitsus eelistab Iraaniga jätkuvalt läbirääkimiste teel saavutatud kokkulepet.

"Diplomaatia on alati esimene valik," sõnas Rubio.

Trump: ükski riik ei saa väina enda kontrolli alla

Kolmapäeval meedia juuresolekul toimunud valitsuskabineti istungil lükkas Trump tagasi Iraani riigitelevisiooni väite, nagu oleks neil õnnestunud hankida mitteametlik lepingu mustand. Samuti lükkas ta tagasi väite, mille kohaselt taastataks kaubalaevaliiklus väinas kuu aja jooksul sõjaeelsele tasemele ning Iraan ja Omaan hakkaksid liiklust ühiselt haldama, vahendas Reuters.

Trump rõhutas, et ükski riik ei saa veetee üle ainukontrolli, ja näis ähvardavat Omaani – riiki, millega USA-d seovad aastakümnetepikkused sõjalised ja majanduslikud suhted.

"Keegi ei hakka (väina) kontrollima," lausus Trump. "Need on rahvusvahelised veed ja Omaan käitub täpselt nagu kõik teised, või muidu me laseme nad õhku. Nad mõistavad seda, nendega saab kõik korda."

Valge Maja ja Omaani Washingtoni saatkond jätsid esialgu Reutersi kommentaaripäringule vastamata.

Hiljem kandis USA rahandusministeerium Pärsia lahe väina ameti – väina läbiva liikluse haldamiseks loodud Iraani asutuse – sanktsioneeritud isikute ja organisatsioonide nimekirja, mis kujutavad endast ohtu Ameerika Ühendriikide riiklikule julgeolekule.

Võimalik lepe

Veeteele kehtib rahvusvaheline õigus, mis tagab välisriikide laevadele läbisõiduõiguse.

Sõja lõpetamise kokkuleppe osana palus Trump Saudi Araabial, Kataril, Pakistanil, Türgil, Egiptusel ja Jordaanial ühineda Aabrahami lepetega ja normaliseerida suhted Iisraeliga, kuid nimetatud riigid keeldusid sellest.

Iraani riigitelevisiooni teatel näeks lepingu mustand ette ka USA vägede väljaviimist väina vahetust lähedusest, kuigi lisati, et piirkonnas viibivate Ühendriikide üksuste küsimus vajab veel arutamist. Valge Maja lükkas teate tagasi, nimetades seda "täielikuks väljamõeldiseks". Teheran teemat ei kommenteerinud.

Ameerika Ühendriikide relvajõududel on umbes 15 000 sõdurit, kes tagavad Iraani blokaadi, ning veel tuhandeid sõjaväelasi piirkonna baasides, sealhulgas Pärsia lahe riikides nagu Katar, Araabia Ühendemiraadid ja Bahrein.

USA mereväe alused, millest mõne pardal on tuhandeid madruseid ja merejalaväelasi, läbivad piirkonda regulaarselt, peatudes muu hulgas Omaani sadamates. 

Iraani televisiooni teates lepingu mustandi kohta ei mainitud riigi tuumaprogrammi, mille likvideerimist USA nõuab.

Iraani allikate sõnul arutatakse tuumaküsimust läbirääkimiste teises voorus, mis ei pruugi aga olla vastuvõetav osale Trumpi lähimatest toetajatest. Iraani kinnitusel on nende tuumaprogramm mõeldud eranditult rahumeelseteks eesmärkideks.

"Kõige olulisem on see, et Iraan ei saa endale kunagi tuumarelva," ütles USA välisminister Marco Rubio valitsuskabineti istungil.

Iraani revolutsioonilise kaardiväe merejõud teatasid kolmapäeval, et viimase ööpäeva jooksul läbis Hormuzi väina nende loal 23 laeva, sealhulgas naftatankerid, konteinerlaevad ja muud kaubaalused. See moodustab vaid murdosa enne konflikti igapäevaselt väina läbinud 125–140 alusest.