Teheran haaras de facto kontrolli väina üle, mis on ülemaailmse energiakaubanduse jaoks strateegiline veetee, pärast seda, kui USA ja Iisrael alustasid 28. veebruaril sõda Iraani vastu.

USA president Donald Trump on korduvalt väitnud, et Teheran soovib innukalt sõlmida kokkulepet laevatee taasavamiseks, kuid Iraan eitab seda ja teatab, et teeb selle asemel kokkuleppeid oma naabri Omaaniga teisel pool väina.

"Mõlema poole kavandatud laevatee geograafilistes koordinaatides on kokku lepitud ning kui teatud kolmandad pooled protsessi ei takista, on ka kahe riigi ühisavaldus, mis sisaldab peamisi kaalutlusi ja kokkuleppepunkte, lõpliku läbivaatamise ja koostamise etapis," ütles ministeeriumi kõneisik Esmaeil Baqaei riikliku uudisteagentuuri IRNA teatel.

Raporti kohaselt ütles Baqaei ajakirjanikele, et kõnelused Omaaniga edenevad, kuid isegi kui kokkuleppele jõutakse, ei tähenda see, et väin on muutunud ohutuks kõigile mööduvatele laevadele.

"Hormuzi väina ebaturvaliseks muutvad tegurid on Ameerika Ühendriikide poolt endiselt olemas, eriti mereblokaad ja muud agressiivsed ning ähvardavad tegevused Iraani ja tema huvide vastu," ütles ta.

Enne sõda liikus Hormuzi väina kaudu umbes viiendik maailma nafta- ja veeldatud maagaasi (LNG) ekspordist ning hinnad on pärast veetee üle puhkenud vaidlust korduvalt tõusnud, suurendades Washingtonile majanduslikku ja poliitilist survet selle lõpetamiseks.