Uus kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse eelnõu on riigikogus läbinud kaks lugemist. Kolmas lugemine toimub järgmise nädala teisipäeval ja siis võetakse eeldatavalt see seadusena vastu.

Seadusemuudatuse tulemusel laieneks õigus piirata sõjaseisukorras meedia tegevust valitsuselt, peaministrilt ja sisejulgeoleku tagamise valdkonna eest vastutavalt ministrilt ka tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA), politsei- ja piirivalveametile (PPA), kaitsepolitseiametile ja kaitseväele.

"Siin on päris mitu probleemi. Ühtpidi me näeme, et väljaannete sulgemise teema sisuliselt haldusotsusega on minu arvates väga tugev meediavabaduse piiramine, et mitte öelda tsensuuriilming. Ja väga suur probleem on see, et väljaannete sulgemise otsus on justkui selle eelnõuga delegeeritud kaitseväele. Siin on suur vastuolu demokraatliku tavaga, sest kaitsevägi üldiselt ei tohiks olla meediavabaduse piirangute otsustaja, see on ikkagi tsiviilriigi funktsioon. Siin meile tundub küll, et näiteks kasvõi kaitsepolitsei on piisavalt pädev esindama kaitseväe julgeolekuhuvisid selles küsimuses," kommenteeris Koorberg.

"Teine teema on see, et seal on väga tugev riive, mis puudutab sõnumisaladust ja sellega seoses ka allikakaitset. Seal on paragrahv 72, mis lubab piirata sõnumisaladuse õigust ja teostada salajast jälgimist, sealhulgas lugeda läbi postisaadetisi ning salvestada elektroonilisi sõnumeid. Ja siin on nüüd see koht, et igasugune viide ajakirjanduse allikakaitse võimalikule erandile on täielikult puudu. See tähendab, et sisuliselt võiks sellises olukorras jälgida ka ajakirjanike privilegeeritud suhtlust ja allikakaitsega kaitstud suhtlust võrdsel tasemel mistahes muu kommunikatsiooniga. See ohustab väga oluliselt ajakirjanike ja allikate usalduslikku suhet ning takistab tugevalt ajakirjanduse kui demokraatliku institutsiooni toimimist üleüldse," lisas ta.

Kolmanda teemana tõi Koorberg välja asjaolu, et eelnõu sätestab väga laialdased teabepiirangud juba tavalises kriisiolukorras. 

"Vabariigi Valitsus võib kehtestada infopiirangu isegi mitte konkreetse kahju ilmnemise korral, vaid kahju võimalikkuse korral. See võib tähendada, et näiteks keskmiselt täistuisanud tee või metsatulekahju korral saab riigiasutus salastada kogu oma kriisitegevust puudutava informatsiooni, minnes kõrvale praegusest avaliku teabe seaduse mehhanismist," sõnas Koorberg.

Koorberg rõhutas, et meedialiit on eriti häiritud sellest, et neid ei ole mingil kujul eelnõu valmimisse kaasatud. Lisaks tekitavad mõned punktid talle küsimusi nende põhiseadusele vastavuse kohta.

"Aga mis puudutab riigikogu liikmeid, siis vaadates seaduse mahtu, kaasnevate seletuskirjade ja lisamaterjalide mahtu, olen valmis võtma kergemat sorti mürki, et on väga vähe riigikogu liikmeid, kes on kõikide nende materjalidega tutvunud. Kuid need mõjutavad meie elu väga-väga tõsiselt. Siin tasub kaaluda tasakaalu pragmaatilisuse ja kriisiolukorra otstarbekuse ning meie põhiseaduslike alusväärtuste vahel," ütles Koorberg.

"Ma alati soovitan riigikogu liikmetel mõelda seaduste vastuvõtmisel ka sellele, mis juhtuks, kui see seadus satub instrumendina valedesse kätesse. Mõelgem, et kui Eestis peaks võimule tulema sõjaväehunta, kas neil oleks väga mugav seadus, millega demokraatlik ühiskond täielikult vaigistada?" arutles Koorberg.