Kui Marina Lacerda rääkis avalikkusele, et Epstein ahistas teda seksuaalselt, kui ta oli 14-aastane, hakkasid talle otsekohe ähvardused saabuma. Septembris osales ta koos teiste süüdistajatega pressikonverentsil, nõudes Epsteini toimikute avalikustamist. 

Ahistamine ägenes, kui Lacerda nimi ilmus kuid hiljem vähemalt 46 korda redigeerimata USA justiitsministeeriumi avalikustatud dokumentides. Internetis sõimati teda valetajaks ja prostituudiks, kes olevat juhtunu ise ära teeninud.

Praegu elab Lacerda koos tütrega suletud elamurajoonis ja magab püstol öökapil. "Kardan, et keegi tungib majja," sõnas ta. "Olen kogu aeg paranoiline."

Lacerda on üks 23 Reutersi tuvastatud Epsteini süüdistajast, keda internetitrollid, vaenajad ja teised vaenulikult meelestatud isikud on ähvardanud, ahistanud ning hirmutanud. 

Mõnda naist rünnati pärast ahistamisest avalikult rääkimist, teisi pärast isikuandmete paljastamist justiitsministeeriumi toimikutes, mõnel juhul langesid mõlemad tegurid kokku. 

Tuginedes intervjuudele naistega, politsei- ja kohtudokumentidele ning tuhandetele veebipostitustele, on Reutersi ülevaade seni kõige põhjalikum sissevaade Epsteini süüdistajate vastaste rünnakute ulatusele ja tõsidusele.

Ahistamine on võtnud mitmeid vorme. Võõrad on pildistanud naiste kodusid. Tundmatud autod on peatunud pikalt majade ees ja kihutanud minema, kui neile lähenetakse. Mõned naised on saanud vägivallaähvardusi, sealhulgas kõnesid inimestelt, kes väidavad end teadvat nende elukohta. Mitmed tunnistasid, et ei lahku enam üksi kodust.

USA justiitsministeeriumi teatel astuti pärast miljonite lehekülgede Epsteini uurimistoimikute avaldamist detsembris ja jaanuaris samme ohvrite andmete kaitsmiseks ning asuti teavituste saamisel redigeerimisvigu kiiresti parandama. 

Küsimusele toimikute käitlemise kohta vastas ministeeriumi pressiesindaja Natalie Baldassarre, et "ükski ohver ei tohiks pärast avalikkuse ette tulekut kogeda ahistamist, ähvardusi ega hirmutamist." 

Ta lisas, et ministeerium ei vastuta tagasilöökide eest ohvritele, kes avalikustasid oma isiku vabatahtlikult juba ammu enne toimikute avaldamist.

Endine justiitsminister Pam Bondi, kelle president Donald Trump aprillis vallandas, tunnistas 29. mail kongressile antud ütlustes "redigeerimisvigu" seoses Epsteini toimikute haldamisega. Ta märkis, et delegeeris dokumentide avaldamise vastutuse oma toonasele asetäitjale Todd Blanche'ile.

"Tegime vigu ja tunnistasime neid," lausus praegune justiitsministri kohusetäitja Blanche 19. mail kongressi komitee ees tunnistusi andes. "Loomulikult oleme justiitsministeeriumina läbi kukkunud iga kord, kui avaldame ohvri nime, mis pidanuks jääma varjatuks."

Reuters vaatas läbi kõigi 23 intervjueeritud naise Epsteini-vastaste süüdistuste dokumentatsiooni ning kinnitas, et naised on saanud hüvitist kohtu poolt heaks kiidetud tasude või kokkulepete kaudu.

Kõik naised nentisid, et ahistamine on süvendanud Epsteini tekitatud kahju.

Mõlema USA partei seadusandjad on kiskunud osa naisi ka poliitilistesse võitlustesse.

Neid on kutsutud kõrgetasemelistele üritustele, sealhulgas iga-aastasele olukorrast riigis (State of the Union) kõnele, et avaldada Trumpi valitsusele survet juhtumi lahendamisel, nõuda uute toimikute avaldamist ja Epsteini kaasosaliste laiemat vastutusele võtmist.

Süüdistajad seisavad keerulise valiku ees: avalikult rääkimine võib juhtida tähelepanu pikka aega karistuseta jäänud kuritegudele, kuid seab nad samas ohtu, märkis väljaanne.

Vähemalt 10 Reutersi intervjueeritud naist ütles, et on soetanud endale kaitseks relva – sealhulgas tulirelvi, elektrišokirelvi, pipragaasi või nuge – või kasutavad relvastatud turvameeste teenuseid.

Peaaegu kõik naised kirjeldasid elu pidevas valvelolekus. 

Neli neist rääkisid Reutersile, et teatasid ähvardustest politseile, kuid naiste ütluste ja politseiregistrite kohaselt ei viinud need juhtumid süüdistuste esitamiseni, kuna võimud ei suutnud kahtlusaluseid tuvastada ega kuriteo toimumist tõestada. Politsei teatel on üks juhtum endiselt uurimisel.

Teised naised loobusid õiguskaitseorganite poole pöördumisest, põhjendades seda usaldamatusega, mis tuleneb varasemast tegevusetusest nende ahistamiskaebuste lahendamisel.

Ahistajate motiivid ulatuvad ohvri süüdistamisest vandenõuteooriateni. Naisi on rünnatud kogu poliitilise spektri ulatuses – vahel USA president Donald Trumpi poolt hääletamise eest, sagedamini aga Epsteini toimikute menetlemise kritiseerimise või info varjamise kahtlustuste esitamise tõttu. 

Osa ohvreid on süüdistatud raha või tähelepanu otsimises ning tembeldatud prostituutideks või petisteks. Teisi, eriti Venemaalt või Ida-Euroopast pärit naisi, on nimetatud välisspioonideks. 

Trollid seavad kahtluse alla, miks osa naisi pöördus pärast ahistamist Epsteini juurde tagasi. Teised jälle väidavad, et rünnaku ajal 18-aastaste või vanemate naiste süüdistused ei ole tõsiseltvõetavad.

Kriitika osaliseks on saanud isegi naised, kes olid toona alaealised. Mõned ahistajad leiavad, et nad pidanuks riske mõistma või süüdistavad vanemaid suutmatuses oma lapsi kaitsta.

Samal ajal on naised pälvinud laialdast tunnustust avalikkuse ette tulemise ja Epsteini pikalt varjatud kuritegude paljastamise eest. Naisõiguslased, mõlema partei seadusandjad ja mitmed teised on kiitnud nende vaprust.

Epstein tunnistas end 2008. aastal Floridas süüdi prostitutsioonisüüdistustes, sealhulgas alaealise vahendamises, ning kandis kokkuleppe tulemusena 13-kuulist vanglakaristust.

2019. aasta juulis peeti ta taas kinni, süüdistatuna alaealiste seksikaubanduses New Yorgis ja Floridas. Kohtuprotsessi oodates suri ta Manhattani vanglas. Ametlikuks surmapõhjuseks märgiti enesetapp. 

Hüvitisfondi, Epsteini pärandvara ja ahistamise soodustamises süüdistatud pankadega sõlmitud kokkulepete kaudu on vähemalt 200 ohvrile makstud ligikaudu 425 miljonit dollarit. 

Epsteini kaasosalisele Ghislaine Maxwellile mõisteti 2021. aastal 20-aastane vanglakaristus.

Vähemalt 250 Epsteini süüdistajat esindava Florida advokaadibüroo esindaja Brittany Hendersoni sõnul esines justiitsministeeriumi avaldatud Epsteini toimikutes vähemalt 6250 juhul redigeerimata nimesid, aadresse, telefoninumbreid, sünnikuupäevi ja fotosid, paljastades vähemalt 177 naise isikuandmed – mõnel juhul korduvalt.

Reuters ei suutnud seda arvu sõltumatult kinnitada.

Ministeerium teatas aga veebruaris Epsteini ja Maxwelli kohtuasju jälgivatele kohtunikele saadetud kirjas, et on eemaldanud "mitu tuhat dokumenti ja meediamaterjali, mis võisid kogemata sisaldada ohvreid tuvastavat teavet."

Blanche lausus oma 19. mai tunnistuses, et ministeerium eemaldas dokumendid "esimesel võimalusel" pärast ohvrite või nende advokaatide teavitusi ning lasi juristidel töötada ööpäev läbi, et tagada iga viimasegi vea parandamine.

Kuid Reutersi analüüsitud toimikutele ja naiste advokaatide saadetud e-kirjadele tuginedes jäid isikuandmed ka pärast vigadest teatamist nähtavaks, vahel isegi kuudeks.

Hendersoni sõnul jäi teave kümnetel juhtudel avalikuks ka pärast seda, kui ta vigadest teatas. Osa neist parandati mõne päevaga, teised aga jäid nädalateks tähelepanuta või avaldati uuesti osaliselt redigeerituna.

Justiitsministeerium keeldus Hendersoni konkreetseid juhtumeid kommenteerimast. Pressiesindaja aga rõhutas, et ministeerium "suhtub ohvrite andmete varjamisse täie tõsidusega" ning vigade ilmnemisel "lahendab meeskond probleemi kiiresti ja avaldab asjakohaselt redigeeritud leheküljed uuesti."