Mehitamata sõidukite tegevuskava tähendab lihtsustatult seda, et ohtlikud droonid ei satuks enam meie põldudele. Drooni tuvastus- ja tõrjesüsteemi oli Stenbocki maja õuele toonud Eesti ettevõte, mis tegutseb ka Ukrainas. Ettevõte toodab radareid ja kasutab enda toodetud, Saksa ja Läti püüdurdroone. Eestisse eksinud drooni võtaks nad alla, ilma et selleks oleks tarvis hävitajat, ütles ettevõtte esindaja.

"Oleme siin viimasel ajal erinevatel NATO õppustel olnud päevi. Operatsiooniliselt on kõik asjad toiminud. Meie tooteid on tarnitud mitmetesse riikidesse. Me suudame tuvastada vaenulikud droonid ja need ka erinevat moodi alla tuua," lausus DefSecintel strateegia- ja kommunikatsioonijuht Getter Oper.

Miks seda siiani ei praktiseerita? Regulatsioonid ei võimalda. Ettevõtjad toovad näiteks, et droonide parvlemist seadused ei luba, lõhkelaengutega harjutada ei saa. Pole kusagil testida, mistõttu testitakse näiteks Lätis.

"Kui on vaja lõhkelaengud droonidele peale panna, siis on juba oluliselt keerulisem. Täna mulle tundub läbi meie partnerettevõtete vaadates, et Lätis ja Ukrainas tundub lihtsam olevat seda teha," sõnas Krattworks müügijuht Karmo Saar.

"Testimisvõimalused saaksid tõesti paremad olla. Eesti harjutusalad ja testimisväljakud on väga tihedas kasutuses. Ju siis Läti ajateenijad ja kaitsevägi ei kasuta nii tihti oma testimisvõimalusi kui Eesti omad," sõnas Oper.

Valitsus kiitis aprilli lõpus heaks ja saatis riigikokku seaduseelnõu, mis annab kaitseväele, politseile ja ka kriitilise taristu ettevõtetele laiemad õigused kahtlaste droonide seiramiseks ja tõrjumiseks rahuajal.

"Mis tähendab seda, et kuskil näiteks selle asutuse või objekti turvameeskond saab kasutada näiteks pumppüssi droonide tõrjumiseks, kui nii kokku lepitakse - selline plaan on. Lisaks võib saada elutähtsa teenuse tõrjuja või selle objekti valdaja õiguse raadiosidet segada. See käib seaduse alusel ja TJA kooskõlastab," ütles peaminister Kristen Michal.