Oluline Venemaa-Ukraina sõjas laupäeval, 13. juunil kell 21.45:

- Ukraina ründas Krimmi sildu ja keemiatehast;

- Venemaal Krasnodari krais süttis Ukraina rünnaku järel laevaterminal;

- Kiiev: Ukraina väed tabasid Venemaa naftataristut Volgogradi oblastis;

- Venemaa lennujaamad piiravad kütusepuuduse tõttu lennukite tankimist;

- ÜRO: mai oli Ukrainas tsiviilelanikele viimaste aastate ohvriterohkeim;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1310 sõdurit.

Ukraina ründas Krimmi sildu ja keemiatehast 

Ukraina sõjaväeüksuste kinnitusel ründasid Ukraina väed ööl vastu laupäeva suurt keemiatehast okupeeritud Krimmis ning sildu, mis ühendavad poolsaart Venemaa kontrolli all oleva Mandri-Ukrainaga.

Kiiev on üha enam rünnanud transpordiühendusi Krimmi ja teiste Lõuna-Ukraina okupeeritud alade vahel. See on osa laiemast püüdlusest raskendada Venemaa rindeüksuste logistikat.

Ukrainian attack on Chonhar last night.

CODE 9.2 and Falanga multi-domain operations center are blocking Russian attempts to restore crossings to and from Russian-occupied Crimea.

The Chonhar bridge is closed after previous Ukrainian attacks. Russian troops are using pontoon… https://t.co/SeWwHgATmU pic.twitter.com/6n7SfbSxku

— Anton Gerashchenko (@Gerashchenko_en) June 13, 2026

Hersoni oblasti ebaseadusliku Venemaa okupatsioonivalitsuse juhi Volodõmõr Saldo väitel võtsid Ukraina väed öösel sihikule Tšonhari piirkonna sillad. Saldo sõnul peatati ajutiselt liiklus Džankoi kontrollpunkti suunal. Samuti sai kahjustada Henitšeskit Arabati säärega ühendav sild ning kehtestati liikluspiirangud.

Ukraina ründepolk kinnitas hiljem rünnakuid Tšonhari maanteesillale, raudteesillale, pontoonületuskohale ja piirkonnas viibinud sõjaväeveokitele.

"Pontoonide läbilaskevõime on väike, mistõttu peavad veokid järjekorras ootama ja muutuvad meile kergeks sihtmärgiks," märgiti üksuse avalduses. Lisati, et operatsioon oli "osa ühtsest plaanist", mille eesmärk on häirida Venemaa logistikamarsruute okupeeritud Krimmist.

Eraldiseisva öise operatsiooni käigus ründasid Ukraina mehitamata süsteemide vägede piloodid Armjanski linnas asuvat keemiatehast Krimmi Titaan. Seda kinnitas vägede ülem Robert Brovdi, hüüdnimega "Magyar".

Brovdi kirjeldas rajatist kui Ida-Euroopa suurimat tööstushiiglast, mis toodab titaandioksiidi. Ülema sõnul kasutab tehase toodangut Venemaa kaitsetööstus, sealhulgas sõjatehnikale kantavate kaitse- ja peitkatete valmistamiseks. Lisaks toodetakse tehases väävelhapet, mis on oluline komponent heiteainete, raketikütuse ja lõhkeainete tootmisel.

"Visuaalne kontroll on rünnakute edukust kinnitanud. Tulekahju lõõmab. Tootmine on peatatud," märkis Brovdi.

Rünnakud toimusid kaks päeva pärast seda, kui Ukraina kinnitas rünnakut okupeeritud Krimmi ja Mandri-Ukrainat ühendavale Armjanski sillale. 

Da Vinci 1. ründepolk teatas 11. juunil, et eelnevas rünnakus hävitati umbes 50 laskemoona ja kütust vedanud Venemaa sõjaväeveokit ning muudeti ületuskoht kasutuskõlbmatuks.

Brovdi märkis 11. juunil, et Kiievi eesmärk on okupeeritud Krimm isoleerida, lõigates läbi peamised poolsaarele suunduvad sõjaväe logistikamarsruudid.

Venemaal Krasnodari krais süttis Ukraina rünnaku järel laevaterminal

Kohalike võimude teatel süttis Lõuna-Venemaal Musta mere rannikul asuvas Krasnodari krais ööl vastu laupäeva toimunud Ukraina droonirünnaku käigus laevaterminal.

Ukraina ei ole teateid seni kommenteerinud.

Krasnodari krai kuberneri Veniamin Kondratjevi sõnul ründasid droonid Temrjuki rajooni, mille tagajärjel puhkes sealses rajatises tulekahju.

"Üks inimene hukkus ja kolm said vigastada," ütles Kondratjev ning lisas, et päästemeeskonnad tegelevad põlengu kustutamisega.

Venemaa võimude teatel kaasati tulekahju levikut piirama 96 inimest ja üle 30 masina, sealhulgas eriolukordade ministeeriumi üksused.

Kuigi Venemaa võimud rajatise nime ei täpsustanud, teatasid Ukraina Telegrami seiregrupid põlengu märkidest Temrjuki rajoonis Tamani poolsaarel asuvas Tamanneftegazi vedelgaasiterminalis. Samuti teatati tulekolletest piirkonna laotaristu läheduses.

Tamanneftegazi terminal on üks Venemaa suurimaid vedelgaasi (LPG) käitlemisega tegelevaid rajatisi ning kuulub laiemasse sadamataristusse, mida kasutatakse energiatoodete eksportimiseks Musta ja Aasovi mere piirkonna kaudu. Kompleksis asuvad propaani- ja butaanihoidlad ning Ukraina on seda varemgi rünnanud.

Neljapäeval kahjustas Ukraina kaugmaadrooni rünnak Krasnodari krais asuvat Afipski naftatehast, mis on üks Lõuna-Venemaa suurimaid naftatöötlemistehaseid, ja põhjustas seal tulekahju. 

Viimane rünnak on osa laiemast Ukraina kampaaniast, mis on suunatud Venemaa kütuse- ja eksporditaristu vastu. Viimastel kuudel on Ukraina väed korduvalt rünnanud rafineerimistehaseid, naftabaase, pumbajaamu ja eksporditerminale üle kogu Venemaa, et häirida tööstusharusid, mis toodavad tulu Moskva sõjategevuse rahastamiseks ja varustavad Venemaa sõjaväge kütusega.

Kiiev: Ukraina väed tabasid Venemaa naftataristut Volgogradi oblastis

Ukraina kindralstaap teatas laupäeval, et Ukraina sõjavägi tabas Venemaal Volgogradi oblastis Kotovo küla lähedal asuvat naftatöötlus- ja pumbajaama, mille tagajärjel puhkes seal tulekahju.

Sotsiaalmeedias avaldatud teate kohaselt töödeldakse rajatises naftat ning transporditakse ja pumbatakse seda torujuhtmete kaudu Venemaa rafineerimistehastesse ja eksporditaristusse

Venemaa lennujaamad piiravad kütusepuuduse tõttu lennukite tankimist

Venemaad haaranud kütusekriis jõudis ka lennundusse, millest annab tunnistust see, et mitmed suuremad lennujaamad on kehtestanud lennukite tankimisele piirangud. Kütusekriisi on põhjustanud Ukraina edukad rünnakud Venemaa naftatöötlemistehastele.

Venemaa meedia teatel on piirangud kehtestatud Mahhatškala, Mineralnõje Vodõ, Krasnodari, Astrahani ja Nižni Novgorodi lennujaamades, kus piloote on teavitatud reaktiivkütuse piirangutest, teatas Ukraina meediakanal RBK-Ukraina. Tankimisel piirdutakse konkreetse lennu jaoks vajaliku kogusega. Näiteks Mahhatškala on kehtestanud Dubaisse suunduvatele lendudele piiranguks kaheksa tonni ja Minskisse suunduvatele lendudele 3,5 tonni.

RBK-Ukraina andmeil said Vene lennufirmad mai lõpus tarnijatelt teate, et Peterburi, Jekaterinburgi, Ufaa ja mitme teise linna lennujaamades ei ole enam võimalik täita lennukite tankimise kõiki lepinguid.

Lisaks on praktiliselt peatunud lennukikütuse börsimüük, märkis RBK-Ukraina: Peterburi kauba- ja toorainebörsil pole alates 4. maist sõlmitud ühtegi tehingut. Hulgituru hinnad on tõusnud rekordilise 113 000 rublani tonni kohta, mis on 52% kõrgem kui märtsi alguse tase.

"1. juunil müüdi üleriigiliselt vaid kolm tsisternvagunit," kirjeldas üks ärilehe Kommersant allikas kauplemisolukorda.

Probleemid algasid pärast Ukraina õhurünnakute seeriat rafineerimistehastes: mais tabati 16 tehast, mis pani naftatöötlemise Kesk-Venemaal praktiliselt seisma.

Pärast Vene energeetikaministeeriumis toimunud erakorralist koosolekut keelas valitsus siseturu stabiliseerimiseks lennukikütuse ekspordi 1. juunist kuni 30. novembrini.

ERR teatas reedel, kuidas paljudes kohtades Venemaal kuni Siberini välja on hakanud nappima autokütust, kusjuures bensiini normeerimine on kehtestatud isegi kuni 5000 kilomeetri kaugusel Ukrainast.

Süsteemne põhjus on Vene naftatööstusele avaldatav surve, mis on tingitud rünnakutest rafineerimistehastele ja logistikale: Venemaa on juba sunnitud suunama osa tooraine ekspordist siseturule, kuid see on osutunud ebapiisavaks.

ÜRO: mai oli Ukrainas tsiviilelanikele viimaste aastate ohvriterohkeim

Ukrainas sai mais surma ja haavata rohkem tsiviilelanikke kui ühelgi teisel kuul viimase nelja aasta jooksul, teatas ÜRO.

Maailmaorganisatsiooni andmetel hukkus mais Venemaa rünnakutes Ukrainale üle 270 tsiviilisiku ja ligi 1800 sai haavata. Seda on ligi kaks korda rohkem kui eelmise aasta mais.

Tsiviilohvreid põhjustasid eelkõige kaugmaarelvad nagu raketid ja droonid. Enamik tsiviilelanikke hukkus või sai haavata linnakeskustes, näiteks Kiievis ja Dnipros, kaugel rindejoonest.

Rindejoone lähedal põhjustasid enim tsiviilohvreid lühimaadroonid. Nende tõttu hukkus üle 60 tsiviilisiku ja sai haavata ligi 540. ÜRO teatel hukkus ja sai mais seda tüüpi relvade tõttu haavata rohkem tsiviilisikuid kui ühelgi teisel kuul alates Venemaa agressioonisõja algusest 2022. aasta veebruaris.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1310 sõdurit

Ukraina relvajõudude laupäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 381 430 (+1310)

- tankid 12 015 (+1)

- jalaväe lahingumasinad  24 739 (+11);

- suurtükisüsteemid  43 953 (+88);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1865 (+4);

- õhutõrjesüsteemid  1418 (+1);

- lennukid 436 (+0);

- kopterid 353 (+0);

- maapealsed droonisüsteemid 1648 (+12);

- operatiivtaktikalised droonid 347 033 (+2164);

- tiibraketid 4733 (+0);

- laevad/kaatrid 33 (+0);

- allveelaevad 2 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 106 274 (+424);

- eritehnika 4287 (+7);

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.