Eelnõu algatajate Valdo Randpere, Madis Timpsoni ja Marek Reinaasa sõnul aitab muudatus muuta liiklusjärelevalve läbipaistvamaks ning tugevdada selle ennetavat rolli liiklusohutuse parandamisel.

Randpere sõnul peab kiirusjärelevalve eesmärk olema liiklusohutuse parandamine, mitte võimalikult paljude trahvide tegemine.

"Ka politsei tellitud 2023. aasta uuring näitab, et automaatkontrolli eest hoiatavad märgid aitavad juhtidel piirkiirust paremini järgida ning parandavad liiklusohutust laiemalt. Kui hoiatusmärk aitab õnnetusi ennetada, siis on raske leida argumenti, miks seda mitte kasutada," ütles Randpere.

Eelnõu kohaselt peab väljaspool asulat olema kiiruse mõõtmisest teavitav märk paigaldatud 300–500 meetrit enne mõõtmiskohta ning asulas 150–300 meetrit enne mõõtmist. Eelnõu lõpphääletus toimub kolmapäeval.

Seaduseelnõule on vastu opositsioonierakond SDE.

Kaks aastat tagasi, mil sotside esimees Lauri Läänemets oli siseminister, korjas politsei kaameramärgised teedelt ära.

"Kui see seadus sellisel kujul jõustada, siis ta tegelikult kärbib oluliselt politsei tiibu ja muudab liiklusjärelevalve eriti linnakeskkonnas keeruliseks või lausa teostamatuks. Ma julgeks öelda, et eelnõu on esitatud populistlikus vaimus, et inimestele meeldida, aga nüüd sisulist probleemi sellega ei lahendata, vaid vastupidi tekitatakse probleem politseile juurde," sõnas SDE esimees Lauri Läänemets ERR-ile märtsis.

Hoiatusmärke kritiseerivate avaldustega esinesid opositsioonisaadikud ka esmaspäevasel arutelul riigikogus.

Fraktsiooni mittekuuluv saadik Züleyxa Izmailova tõi välja, et Reformierakond on aastate jooksul kogu aeg kärpinud politsei eelarvet. "Kui palju te olete nõus Eesti riigi eelarvet suurendama, et võimaldada neil politseinikel teedel tööd teha? Kas te olete selle peale mõelnud? Sest need tunnid maksavad," ütles Izmailova.

"Ja kui rääkida probleemidest, mis Eestis reaalselt on, siis näiteks kas või meie liiklussurmade statistika. Meil on väga ohtlik liiklus, meil iga-aastaselt sureb lapsi, täiskasvanud inimesi teedel, sellepärast et meie teed ei ole sellises korras, mis võimaldaksid inimestel ohutult, turvaliselt liigelda, kas või näiteks kooli," lisas saadik.