Kanuti konserveerimisvaldkonna juht Janika Turu rääkis, et kuna neil puudub kogemus niivõrd suure gobelääniga, kutsuti appi konsultant Inglismaalt. Kokku töötab kunstiteose kallal ligi 35 inimest.

"Meie esimene eesmärk on uurida kunstiteos tekstiilimaterjali põhiselt täiesti läbi. Seda pole teadaolevalt ka kunagi puhastatud," lisas Turu.

Ta ütles, et kavas on uurida, milliste värvidega lõngasid värviti ja selleks saadetakse need Hollandisse, kuna Eestis pole veel vastavat tehnoloogiat.

Kanuti tekstiilikonservaator Ruth Paas rääkis, et pikkade aastate jooksul on gobelääni peale kogunenud paks kiht tolmu, hallitus ja plekid. Ta märkis, et pole teada, millest plekid tekkinud on. Lisaks on gobeläänis ka mõned rebendid sees.

Paasi sõnul võtavad konservaatorid suure vaiba paanideks lahti, et need seejärel tolmuimejaga puhtaks tõmmata.

"Linnahallis on õhuniiskus 92 protsenti, mis on väga palju," nentis Paas.

Just seetõttu jäävad paanid kahe kanga vahele kuivama. Paas ütles, et üks paan kuivab ligikaudu kaks päeva. Kogu see protsess toimub järgmise kahe nädala jooksul. Juulikuu viimast kaht nädalat kasutatakse aga selleks, et kunstiteos ortofoto meetodil digitaliseerida.

Paas nentis, et Eestis pole teist võrreldavat teost ning ka maailmas on keeruline sarnast leida. 

Mai alguses sõlmis kultuuriministeerium vabaõhumuuseumi konserveerimis- ja digiteerimiskeskuse Kanutiga koostöölepingu, millega rahastatakse linnahallis asuva Enn Põldroosi gobelääni "Inimeste elu" uurimis- ja restaureerimisprojekti. Kultuuriministeerium on eraldanud töödeks 57 000 eurot.

Põldroosi gobelään koosneb kahest poolest ning 16 paanist, igaüks ligi 3,5 meetrit lai. Põldroosi gobelään valmis 1985. aastal ning teos on seisnud linnahallis, kus sajab ka vihm katusest läbi.