"Statistilised arvandmed ei kinnita seisukohta, et Eestis levib laialdaselt ja kiiresti maksejõuetus," kirjutas ministeeriumi nõunik Marja Roht vastuses maksejõuetuse teenistuse (MJT) pöördumisele.

Rohti sõnul ei ole kohtute menetlusstatistika järgi pankrotiavalduste arv viimasel kolmel aastal eksponentsiaalselt kasvanud.

"Kuigi 2024. aastal esitati võrreldes aasta varasemaga 33 protsenti pankrotiavaldusi, ei kasvanud sellest pankrottide väljakuulutamise arv. 2025. aastal esitati võrreldes aasta varasemaga viis protsenti vähem pankrotiavaldusi ning pankroti väljakuulutamise arv jäi samale tasemele. /---/ Statistika näitab menetluste arvu püsimist sarnases vahemikus, kus varasematel aastatel ehk ei esine laialdast ja kiiresti levivat maksejõuetust," lausus Roht.

Roht lisas, et asjaolu, et pankrottide arv ei ole oluliselt kasvanud, kinnitab ka äriregistri statistika alates 2000. aastast ning et Eesti Panga hinnangul on ettevõtete maksekäitumine üldiselt hea ja laenukvaliteet on viimase aasta jooksul paranenud.

Ministeerium heitis teenistusele ette 12,5 miljardi euro suuruse kahjusumma tuletamist matemaatiliselt vigaste ja empiiriliselt tõendamata eelduste pinnalt. Oma vastuses osundas, et maksejõuetuse teenistus võrdsustab aruandlusega hilinejad meelevaldselt varatute suurvõlgnikega, mistõttu ei saa andmeid pidada usaldusväärseks.

"Tegemist on meelevaldse arvutusega, mille puhul eeldatakse, et kõik 50 000 aruandlusnõuet rikkuvat juriidilist isikut on varatud ja maksejõuetud ning jätavad maha sama suure keskmise võla nagu kohtute poolt MJT-le analüüsimiseks saadetud varatud võlgnikud. /---/Seetõttu tuleb 12,5 miljardit eurot käsitada tingimusliku korrutustehtena – tegemist ei ole tuvastatud kahju või usaldusväärse statistilise hinnanguna," lausus Roht.

Kriitika alla sattus ka teenistuse hinnang, justkui peituks Eesti ettevõtluses 18 miljardi euro ulatuses latentseid võlgu. Ministeeriumi hinnangul paisutab spetsiifiliste suurvõlgnike keskmiste näitajate laiendamine kogu majandusele tulemust kunstlikult ja sel pole matemaatilist alust.

"Aritmeetiline keskmine 400 000 eurot ei kirjelda tüüpilist varatut ettevõtet ning selle korrutamine kümnete tuhandete ettevõtetega paisutab tulemust üksikute suurvõlgnike mõju tõttu," lausus nõunik.

"Seda saab käsitada üksnes väga tugevatel ja tõendamata eeldustel põhineva stsenaariumina, mitte tuvastatud või usaldusväärselt hinnatud peidetud võla summana, ning seda ei tohiks kasutada Eesti maksejõuetuse majandusliku mahu näitajana," lisas ta.

Ministeerium vaidles vastu teenistuse käsitlusele, mis tembeldab töötukassa makstavad pankrotihüvitised eranditult pahatahtlike juhtimisvigade tulemuseks. Ministeerium meenutas, et töötajate kaitseks loodud väljamaksed kujutavad endast sotsiaalse riski jagamist, mitte riigile sihilikult tekitatud kahju.

"Vale on eeldada, et kõik ettevõtjad, kelle töötajatele on hüvitised töötukassa poolt tasutud, on a) teinud raskeid juhtimisvigu ning b) need hüvitised kuuluksid juhtide poolt hüvitamisele. Tegemist on seadusega ette nähtud kindlustus- ja kaitsemehhanismi väljamaksega, mille eesmärk on teadlikult jagada tööandja maksejõuetuse sotsiaalset riski ning tegemist ei ole automaatselt riigile tekitatud kahjuga," kirjutas Roht.

Ministeerium parandas ka teenistuse väidet, justkui jätaks pool Eesti ettevõtetest aruanded esitamata, osutades, et tegelikkuses jääb esitamata vaid umbes kümnendik.

Hoopis suuremaks murekohaks peetakse varjusurmas olevaid ettevõtteid, mis koormavad registrit, ent ei panusta majandusse: "Kui vaadata majandusaasta aruannete esitamise statistikat, siis esitamata jääb ligi kümme protsenti aruannetest, mitte 50 protsenti. /---/ Äriregistri vaatest teeb muret hoopis suur 0-aruannete esitajate hulk, ehk siis juriidilised isikud, mis sisuliselt ei tegutse," sõnas Roht.

Vastuskirja kokkuvõttes taandas ministeerium maksejõuetuse teenistuse mastaapsed järeldused sisuliselt tõendamata oletusteks.

"Riik tegeleb maksejõuetusvaldkonnaga justiits- ja digiministeeriumi kaudu. Ministeerium vastutab valdkonna poliitika kujundamise ja üldise kvaliteedi eest ning Maksejõuetuse teenistus täidab oma ülesandeid, et toetada valdkonna eesmärkide saavutamist. Kokkuvõtvalt leiame, et teie pöördumistes esitletud seisukohad, arvutused ja järeldused on olulises osas meelevaldsed ning tegemist ei ole statistilistest ja kontrollitavates koondarvudest otseselt tõendatud empiiriliste järeldustega," võttis Roht teema kokku.

Maksejõuetuse teenistus hoiatas juuli lõpus pöördumises peaminister Kristen Michalile, et kiiresti kasvav maksejõuetus on suur ja võib kujutada ohtu riigi sisejulgeolekule.

Maksejõuetuse teenistuse juhataja Signe Viimsalu kirjutas pöördumises Michalile, et ulatuslik maksejõuetus võib põhjustada majanduslikku, sotsiaalset ja institutsionaalset ebakindlust ning kujutada ohtu Eesti sisejulgeolekule.

Kirja järgi jäi tänavu esimesel poolaastal 126 varatu maksejõuetu ettevõtte tõttu võlausaldajatel saamata üle 50 miljoni euro.