Sel suvel on tulekahjud hävitanud Prantsusmaal enam kui 120 000 hektarit maastikku.

Siseministeeriumi teatel on kinni peetud 420 inimest, keda kahtlustatakse põlengute tahtlikus või kogemata süütamises. Nende hulgas on 166 alaealist.

Näiteks süüdistatakse 23-aastast meest kümne tulekahju tahtlikus süütamises. Need põlengud puhkesid möödunud kuul Kagu-Prantsusmaal Vari piirkonnas viie päeva jooksul. Süüdimõistmisel ootab meest ees 15-aastane vanglakaristus ja 150 000 euro suurune trahv.

Paljude teiste süütajate üle on juba kohut peetud ja nad on süüdi mõistetud. Näiteks määrati kolmeaastane vanglakaristus mehele, kes süütas hiljuti kolm põlengut Vogeeside piirkonnas Raon-L'Étape'i metsas. "Tuhaks põles vaid mõni ruutmeeter taimestikku," märkis lugu kajastanud ajaleht L'Est Républicain.

Mõnda kohtuprotsessi on aga peetud liiga karmiks ja ebaõiglaseks. Teadete kohaselt määrati vanglakaristus kodutule ning ühele raske autismiga inimesele, kes viskasid maha suitsukonisid.

"Kinnipidamiste arv hämmastas mind, see tundub liialdusena," ütles advokaat Muriel Gestas, kes on esindanud mitut süütamises kahtlustatavat, sealhulgas kaht tuletõrjujat. Ta kahtleb, kas enamik neist juhtumitest süüdimõistmiseni jõuab.

Ka ajaleht Le Monde on skeptiline. Väljaandes seatakse lühikest ajavahemikku arvestades kahtluse alla, kuivõrd põhjalikult on politsei neid juhtumeid uurinud.

Kuna võimud ei täpsusta üksikasju – millised on konkreetsed süüdistused, kas tegu on tahtliku süütamisega ja kuidas suhestub see statistika varasemate hooaegadega –, ei ole võimalik varasemate aastatega sisulisi võrdlusi teha, märkis BBC.

Bordeaux' prokurör Renaud Gaudeul selgitas aga Le Monde'ile, et karm lähenemine on praeguses olukorras põhjendatud.

"Elude ohtu seadmise süüdistuse esitamiseks piisab, kui visata metsaalale suitsukoni või süüdata seal grill. Põlengu puhkemiseks on vaja vaid väikest sädet," vahendas ajaleht prokuröri sõnu.

Tulekahju tekkepõhjuse väljaselgitamine pole lihtne. "Praeguse suguste põuaperioodide ajal piisab vaid tavalisest välgumihklist," märkis tulekahjusid uuriv ametnik Eric Dufayet.

Kui tulekahju on kustutatud, on Dufayeti esimene ülesanne kaardistada põlenud taimestiku piirid ja tuvastada sealtkaudu põlengu alguspunkt. Püsiva tuule korral on põlenguala sageli V-kujuline. Sealt liigub uurimismeeskond piki leekide teekonda tagasi.

"Tahtliku süütamise korral ei pruugita kasutada ainult üht süütevahendit," märkis Dufayet. See suurendab võimalust leida DNA- või sõrmejälgi.

Ekspertide hinnangul moodustavad tahtlikud süütamised vaid väikese osa tulekahjudest. Enamik neist puhkeb tõenäoliselt juhuslikult – sädemed võivad pärineda ehitustöödelt, rikkis elektriseadmetest, suitsukonidest ja grillidest.

Pariisi 7. ülikooli psühhiaatria ja sõltuvuskäitumise professori Michel Lejoyeux' sõnul jagunevad süütajad kolme rühma: hooletud, kasusaajad (näiteks kindlustushüvitise eesmärgil) ja püromaanid.

Samas on püromaania haruldane psühhiaatriline häire, mida on Lejoyeux' sõnul väga raske diagnoosida ja mis moodustab süütamistes süüdimõistmistest vaid murdosa.

Sarnaste juhtumitega kokku puutunud advokaat Muriel Gestas ütles, et mõned süütamises kahtlustatavad tuletõrjujad võisid soovida paista päästjatena. Teiste – eriti maksuvabalt ületunde tegevate vabatahtlike – motiiv võis olla rahaline.

Prognooside kohaselt on Prantsusmaa järgmine kuumalaine vaid päevade kaugusel. 

Prantsuse president Emmanuel Macron rõhutas, et kriitika ei tohiks praegu olla esikohal. "Peame istutama ja looma teistsuguse metsa, sest meil tuleb kohaneda kliimamuutuste struktuursete tingimustega," ütles Macron sel nädalal.

"Küll tuleb aeg ka õppetundide analüüsimiseks," lisas ta. "Seni peab aga riik ühtseks jääma."