Täna kogutakse allkirju Madise ülesseadmiseks presidendikandidaadina ja teie olete korduvalt avaldanud toetust tema kandidatuurile. Kas see toetus on endine?

Loomulikult arvan endiselt, et Ülle Madise on väga-väga hea presidendikandidaat. Sel ajal, kui avaldasin toetust, tegin võrdluse nende kandidaatidega, kes tol ajal olid välja pakutud. Kuna tema nõusoleku andmine on nii palju viibinud, on nüüd minu arvates ilmunud teinegi tõsiseltvõetav kandidaat, kes on Tiit Land.

Mitu kuud tagasi, kui olin veel Eesti 200-s, oli meil esialgne arutelu presidendivalimiste teemadel. Arutasime nii kriteeriume, millele presidendikandidaat peaks vastama, kui ka nimesid. Minu mäletamist mööda olin mina esimene, kes Tiit Landi nime tol ajal välja käis.

Temast rohkem juttu ei olnud ja mul on väga hea meel, et tema kandidatuur on nüüd välja käidud. Sellega ma ei taha öelda, et taganeksin kavatsusest toetada Ülle Madiset, aga minu jaoks on tekkinud küsimärk.

Fraktsioonitud saadikud kohtuvad Tiit Landiga reedel ja tahaks loota, et ka Ülle Madise on valmis ja nõus fraktsioonitute saadikutega kohtuma. Kui oleme mõlema kandidaadiga kohtunud, teen oma lõpliku otsuse. Arvan, et palju parem on valida kahe vahel kui valida ühe vahel.

Olete varasemalt öelnud, et teil on justkui pastakas valmis, et Ülle Madisele allkiri anda. Milles Tiit Land parem on?

Ma ei ole öelnud, et ta parem on. Ma tunnen Tiit Landi ja ta on samamoodi väga väärikas presidendikandidaat. Seda kandidatuuri ei ole varem välja käidud, aga nüüd on. Minu jaoks muudab see olukorda ja ma tahaks mõlemaga rääkida teatud teemadel, sealhulgas kaitse-, julgeoleku- ja välispoliitika, mis on minu ampluaa. Võib-olla ka muudes küsimustes. Ma ei ole öelnud, et ma taganen, aga nüüd on ikkagi valikuvõimalus. Minu jaoks on see positiivne, et ei pea valima ühe, vaid kahe vahel.

Te mainisite, et käisite ise juba varem Tiit Landi nime võimaliku presidendikandidaadina välja. Mis juhtus, et miks tollal sellega edasi ei mindud?

Mulle tundus, et Eesti 200 ja ka erakonna juht [Kristina Kallas] ei võtnud tema puhul väga vedu.

Kas teie soov näha rohkem valikuid võib kuidagi olla seotud sellega, et te koalitsioonist lahkusite ja riigikaitsekomisjonis välja vahetati?

Vaadake, asjad vahepeal juhtuvad. Ma ütlesin konkreetselt, et see on seotud Tiit Landi kandidatuuri väljatulekuga. Minu jaoks on see väga huvitav ning ma tahaksin mõlemaga kohtuda, nendel teemadel rääkida ja neid võrrelda.

Elus ongi nii, et aja jooksul asjaolud muutuvad, mis ei tähenda, et peab toimuma kursimuutus. Igal juhul peab selguse saama. Minu meelest on palju parem kuulata ära kaks tugevat kandidaati ja teha siis lõplik valik. Ma ei ole öelnud, et ma taganen Ülle Madisest.

Millised on need kriteeriumid presidendikandidaadile, mille põhjal te oma valiku lõplikult teeksite?

Olen kriteeriumidest kirjutanud ka Facebookis. Ülle Madise puhul meeldib mulle ka seik, mis ei tohiks olla määrav, aga see, et ta on naisterahvas. Naisi peab rohkem väärtustama ja nende rolli tunnustama ühiskonnas ja riigielus.

Pärast iseseisvuse taastamist on meil olnud neli presidenti, neist üks naispresident, ning nüüd oleks võib-olla aeg uueks naispresidendiks. Aga samas tunnen küllalt hästi ka Tiit Landi ja tahan kindlasti ka teda samades küsimustes ära kuulata – mida vastab tema ja mida Ülle Madise.

Mis puudutab põhiseaduse tundmist, mis on presidendil seaduste väljakuulutamisel oluline roll, on Ülle Madisel muidugi selge eelis. Selles ei ole kahtlustki, aga võib-olla on Tiit Landil omalt poolt teistsugused eelised. Teen oma lõpliku valiku siis, kui olen koos fraktsioonitute saadikutega mõlema kandidaadiga kohtunud.