Veast seaduses teatas ERR-ile esmalt rahanduskomisjoni liige Aivar Kokk (Isamaa), kes ütles, et teema oli arutamisel ka rahanduskomisjonis. "Õnnemängud ja kaughasartmängud on jäänud selle aasta maksudest välja, ehk need kasiinomängud, mida läbi interneti tehakse ei ole sel aastal maksustatud," ütles Kokk.

Nimelt on hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse muutmise paragrahvis märgitud muu hulgas, et see muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 5,5 protsenti käesoleva seaduse § 1 lõike 1 punktis 5 sätestatud osavusmängu summast.

Koka sõnul ongi viga selles, et sinna on lisatud sõna "osavusmängu". Samuti ei oleks tema sõnul probleemi, kui oleks märgitud "osavusmängu" kõrvale sõna "õnnemängu".

Riigikogu võttis hasartmängumaksu seaduse muutmise eelnõu vastu möödunud aasta 3. detsembril. President kuulutas seaduse välja 18. detsembril.

Eelnõu eesmärk oli langetada hasartmängumaksu määra etapiliselt ehk 0,5 protsendipunkti kaupa aastas kuuelt neljale protsendile, seega selleks aastaks pidi hasartmängumaks langema 5,5 protsendile.

Kokk lisas, et järgnevate aastate lõikes on kõik õigesti vormistatud. Koka sõnul tähendaks see riigile suurt rahalist kaotust.

Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann ütles ERR-ile, et viga parandatakse kiirkorras kuu aja jooksul.

"Selline viga tõesti on hasartmängumaksuseaduses ja me parandame selle ära," ütles Akkermann.

Akkermann ütles, et oma 12-aastase riigikogu karjääri jooksul on selline näpuviga tema enda eelnõudes esmakordne. Küll aga on tema sõnul riigikogus seadustes näpuviga siiski ette tulnud.

"Mitte keegi seda ei märganud. Mina isiklikult lugesin ka selle seaduse läbi. Kõik lugesid - rahandusministeeriumi juristid, meie komisjoni töötajad, riigikogu liikmed, kuni presidendini välja," ütles Akkermann.

Ta märkis, et seaduse parandamiseks on kaks võimalust, aga mõlemad eeldavad seaduse uuesti menetlusse võtmist. "Üks võimalus on, et me leiame mõne eelnõu, kuhu muudatusettepanekuna selle lisame. Teine võimalus on, et esitame selle ühe sõna "osavusmängude" välja võtmiseks seaduse tekstist eraldi eelnõu," lausus Akkermann.

"Pigem me otsime ikkagi kõige kiiremat võimalust mõne teise eelnõuga kaasa pakkides," lisas ta.

Akkermann arvas, et kiire parandamisega õnnestub vältida suuremat kahju, mis selle maksu puudumine riigile tooks. "Kindlasti. Meile kirjutas sellest ühe õnnemänge korraldava ettevõtte jurist. Ta kirjutas, et selgelt on aru saada, mis on seadusandja tahe ja keegi ei ole sellega arvestanud, et õnnemängudele maksumäära ei ole. See on ühene arusaamine, et tegemist on näpuveaga," rääkis Akkermann.

Rahandusministeeriumi kommunikatsiooninõunik Siiri Suutre ütles ERR-ile, et rahandusministeerium analüüsib kiirelt võimalusi vea parandamiseks, näiteks võimalust teha seda tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2026 või siis esimesel võimalusel.

"Selline sõnastusviga on kahetsusväärsel kombel seadusesse sisse jäänud, mille tulemusel on maksustamine õnne- ja osavusmängude grupis ekslikult kitsenenud vaid osavusmängudele. See kindlasti ei ole seadusandja tahe ega seaduse mõte," kommenteeris Suutre.

"Sektorile on varasemalt olnud üheselt arusaadav, et kaughasartmängude maksustamine hõlmab nii õnne- kui osavusmänge, ning ka ettevõtjatel on arvestus ja protsessid vastavalt üles ehitatud. Täpsustame lahenduse esimesel võimalusel," lisas Suutre.

Suutre sõnul jääb laekumine kaughasartmängult rahandusministeeriumi suveprognoosi kohaselt 2026. aasta esimesel poolaastal ca kahe miljoni euro kanti kuus. "See jaotub siis õnne- ja osavusmängude vahel," sõnas ta.

Maksu- ja tolliameti info kohaselt koguti 2024. aastal hasartmängumaksu 57 miljonit eurot, millest 22 miljonit koguti veebikasiinodelt.