Transpordiminister Juras Taminskas ütles, et Leedu eesmärk on lõpetada Kaunase ja Panevėžyse vaheline lõik 2030. aastaks, tuues esile projekti kriitilise tähtsuse ühenduvuse, julgeoleku, sõjalise mobiilsuse ja majandusliku konkurentsivõime tagamisel.

Leedu Rail Balticu juht Mindaugas Ivanavičus ütles portaalile, et projekti eest vastutav Leedu Raudtee kontserni taristu haru LTG Infra jätkab samas tempos ning projekteerimis-, hanke- ja ehitustööd on käimas.

Ametlik avaldus järgnes Läti peaministri Andris Kulbergsi eelmise nädala märkustele, kus ta nimetas 2030. aasta tähtaega ebarealistlikuks, mistõttu kõik kolm Balti riiki leppisid kokku esimese etapi edasilükkamises 2034. aastani. See oli esimene kord, kui Balti riigid ametlikult tunnistasid, et 2030. aasta eesmärk ei ole enam saavutatav.

Eesti valitsus on seadnud eesmärgiks Tallinna–Pärnu lõigu valmimise 2032. aastaks ja kogu Eesti trassi hiljemalt 2034. aastaks.

Esimese etapi maksumuseks, mis ühendab Balti riigid Euroopaga üherajalise raudteega, hinnatakse 15,3 miljardit eurot. Projekti kogumaksumus, sealhulgas teise raudteeraja rajamine, võib ulatuda 23,8 miljardi euroni.

Rail Baltic hakkab ühendama Tallinna, Pärnut, Riiat, Panevėžyst, Kaunast, Vilniust ja Varssavit. Leedu raudteelõigu pikkus on 392 kilomeetrit.