Oluline Venemaa-Ukraina sõjas reedel, 2. oktoobril kell 14.25:

- Kiievis puhkes liikluskaos pärast Venemaa rünnakuid olulisele sillale;

- WSJ: Ukraina tulistas Venemaa suunas omaenda ballistilise raketi;

- Ukraina ründas Venemaa naftataristut;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1520 sõdurit.

Kiievis puhkes liikluskaos pärast Venemaa rünnakuid olulisele sillale

Kiievi linnavõimude teatel suleti reedel Kiievis Vene rünnakute tõttu oluline sild. Silla sulgemine tekitas pealinnas suuri liiklusummikuid ja häiris ühistransporti linna ida- ja läänekalda vahel.

Kiievi linna sõjaväeadministratsioon edastas teatas reedel, et Lõunasild on mõlemas suunas suletud. Osa liinibusse suunati ümber Darnõtsja silla kaudu.

Kiievi linnapea Vitali Klitško sõnul on liiklus Metrosillal piiratud ühele rajale idakaldalt läänekalda suunas ning Patoni sillal on sõitmine läänekaldalt idakaldale täielikult peatatud.

Sotsiaalmeedias levinud kaadritest on näha, et suurte liiklusummikute tõttu ületas osa Kiievi elanikke Dnepri jõe sildu jalgsi.

Kyiv residents cross the bridge between the left and right banks of the capital on foot

Due to the restrictions on traffic on bridges in Kyiv, significant traffic jams have formed. Some people leave transport and walk to get to their destination. pic.twitter.com/hSyPKlfaaY

— MAKS 26 (@Maks_NAFO_FELLA) October 2, 2026

Lõunasilda, mida mööda kulgeb üle Dnepri nii autoliiklus kui ka metroo, tabati 1. oktoobril ja 2. oktoobri varahommikul mitu korda. Rünnakutes said kahjustada silla teekate, tugipost, piire ja metrooliini ümbritsev kaitsev betoonkonstruktsioon.

Klitško sõnul ründasid Vene droonid 1. oktoobril kella 11.30 paiku silla tugipostide ümbrust ajal, mil sillal olid parajasti autod ja metroorong. Liiklus peatati ajutiselt, kuid linnavõimude teatel ei tuvastatud esialgse ülevaatuse käigus kriitilisi struktuurikahjustusi ning sild avati uuesti.

Ööl vastu 2. oktoobrit tabati silda aga uuesti. Klitško teatel said viimases rünnakus kahjustada tugipost, osa teekattest, piire ja metrooliini ümbritsev betoonkonstruktsioon.

Sündmuskohale saadeti avariimeeskonnad ning metroorööpad lülitati vooluvõrgust välja. Seejärel peatati igasugune liiklus, sealhulgas metroo ja maapealne ühistransport.

Kohalike võimude 2. oktoobri varahommikuste teadete kohaselt hukkus öises Vene rünnakus Kiievile üks inimene ja veel kaks sai vigastada.

Viimastel päevadel on Kiievit korduvalt rünnatud. 30. septembril alanud ulatuslikus Vene raketi- ja droonirünnakus hukkus neli ning sai vigastada vähemalt kaheksa inimest. Lisaks said kahjustada pealinna elamud ja energiataristu.

Ukraina ründas Venemaa naftataristut

Väljaanne The Kyiv Independent vahendab, et Ukraina väed ründasid ööl vastu reedet Venemaa naftataristut. Sotsiaalmeediakanalid teatasid, et Ukraina ründas Volgogradi rafineerimistehast ja Samara oblastis asuvat naftapumplat. 

Lukoilile kuuluv Volgogradi naftatöötlemistehas on üks riigi suurimaid, selle tootmisvõimsus on umbes 15 miljonit tonni naftat aastas.  

WSJ: Ukraina tulistas Venemaa suunas omaenda ballistilise raketi

Ukraina teatas neljapäeval, et andis lahingutingimustes esimest korda omavalmistatud ballistilise raketiga löögi Venemaa sihtmärgi pihta, teatas väljaanne Wall Street Journal.

Väljaanne märkis, et ballistiline rakett FP-7 viib Ukraina selliste riikide väikesesse rühma, mis on suutelised taolisi relvi tootma. Esialgu pole siiski veel teada, kui edukas esimene õhulöök oli.

Ukrainian tactical ballistic missile. FP-7. First combat use. Thank you for the result. Next up: production. Glory to Ukraine! pic.twitter.com/IxdjVg51c1

— Volodymyr Zelenskyy / Володимир Зеленський (@ZelenskyyUa) October 1, 2026

Samas ei välista väljaanne, et Ukraina kodumaise kaitsetööstuse piiratud võimekus võib raskendada nende masstootmist, mistõttu on uute relvade debüüdil tõenäoliselt pigem sümboolne kui sõjalis-strateegiline tähendus.

Ühtlasi märkis väljaanne, et raketitulistamine on järjekordne tõend selle kohta, kuidas Nõukogude Liidu lagunemise järel kokku kukkunud Ukraina kaitsetööstus on taas tõusnud üheks moodsamaks maailmas.

Artiklis tuuakse esile, et ballistiliste rakettide arsenal annab Ukrainale võimekuse hävitada Venemaa punkreid, sildu ja hooneid.

Samuti tuuakse välja, et Venemaa ballistilised raketid on tekitanud märkimisväärset kahju Ukrainale, kus hakkavad lõppema nende usaldusväärseks allatulistamiseks vajalikud Patriot-süsteemi püüdurrakettide varud.

Venemaa droonid tabasid taas võtmetähtsusega silda Kiievi kesklinnas

Venemaa droon tabas neljapäeval taas Ukraina pealinna Kiievi kesklinnas asuvat Lõunasilda ja tekitas kahjustusi, vahendas The Kyiv Independent.

"Esialgsetel andmetel said droonirünnaku tagajärjel kannatada silla tugi, piire, teekate ja metroo kaitsev betoonkonstruktsioon," loetles Kiievi linnapea Vitali Klõtško.

"Liiklus sillal on peatatud, mis hõlmab nii metrood ja ka maapealset ühistransporti," lisas Klõtško.

Päästeteenistused tegutsesid silla juures ja spetsialistid lülitasid metroorööbastelt pinge välja. Kiievi elanike filmitud pealtnägijate kaadritel võis sillal näha leeke ja paksu suitsu.

Viimatine tabamus järgnes teistele varem päeval toimunud rünnakutele Lõunasilla vastu, kus kaks Venemaa drooni tabasid sillatugede lähedust. Pärast seda, kui sillal kriitilisi kahjustusi ei leitud, avasid linnaametnikud taas liikluse.

See oli esimene kord, kui Venemaa droonid võtsid sihikule ühe pealinna sildadest.

Alates augusti lõpust on Venemaa intensiivistanud droonirünnakuid Kiievile ja kasutanud üha enam ööpäevaringselt kiiremaid reaktiivmootoriga droone.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1520 sõdurit

Ukraina relvajõudude reedel esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 537 390 (+1520);

- tankid 12 388 (+0);

- jalaväe lahingumasinad 25 471 (+7);

- suurtükisüsteemid 50 592 (+37);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 2175 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 1683 (+0);

- lennukid 443 (+0);

- kopterid 356 (+0);

- maapealsed robotisüsteemid  2810 (+7);

- operatiivtaktikalised droonid 542 853 (+1470);

- tiibraketid 5126 (+0);

- laevad/kaatrid 35 (+0);

- allveelaevad 2 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 156 309 (+422);

- eritehnika  4780 (+6).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.