Brittide pakutav tuumavihmavari tuumarelva paigutamist Eestisse ei eelda

Suurbritannia mereväe ülem kindral Gwyn Jenkins ütles Soome lehele Iltalehti, et Suurbritannia pakub ametlikult oma riiklikku tuumavihmavarju ehk tuumagarantiid Eestile ja veel kaheksale Põhja-Euroopa riigile Ühendekspeditsiooniväe (JEF) raames. See ei tähenda siiski tuumarelvade paigutamist Eestisse.
Suurbritannia juhitava Ühendekspeditsiooniväe (JEF) riigid on lisaks Eestile Holland, Island, Leedu, Läti, Norra, Rootsi, Soome ja Taani.
Endine kaitseminister Hanno Pevkur (Reformierakond) ütles, et NATO liitlased võtavad tuumaalaseid ja ka tuumaheidutuse alaseid otsuseid vastu ühiselt ja ka Ühendekspeditsiooniväe riigid on samal ajal kõik NATO riigid. Aga põhiliselt on tegu siiski poliitilise sõnumi andmisega võimalikule vaenlasele.
Pevkur tõi välja, et JEF grupi otsustuskindlus ja otsustuskiirus on hoopis teisest puust.
"Me oleme omavahel kokku leppinud, et sõltumata sellest, milline on NATO kõikide riikide ühine otsus, näiteks artikkel 5 rakendamise puhul, siis JEF-i liikmesriikide vahel otsustamine käib palju kiiremini. Piltlikult öeldes, et võib ka telefonikõnega omavahel need otsused teha. Nii et eelkõige on see sõnum sellest, et britid on valmis Põhjala piirkonnas kiiremini ja otsustavamalt tegutsema ja see kindlasti on väga positiivne uudis," selgitas Pevkur.
Julgeolekuekspert Meelis Oidsalu seda uudist väga tähtsaks ei pea.
"Mingis plaanis on tegemist minu hinnangul tühja avaldusega, sest, esiteks, nii USA kui Briti tuumaheidutus täna laieneb NATO kollektiivkaitsele ka ja seega midagi uut see avaldus tegelikult ei ütle," tõdes Oidsalu.
Julgeolekueksperdi hinnangul on tegu brittide katsega looritada oma tegematajätmisi konventsionaalsete võimete arendamisel. "Tundub olevat pigem selline asendustegevus oludes, kus britid oma konventsionaalsete võimete rahastamiseks ei ole vajalikke otsuseid teinud," lausus Oidsalu.
Tuumavihmavarju laiendamine Eestile toob kaasa küsimuse, kas see tähendab ka tuumarelva toomist Eesti territooriumile. Pevkur ütles, et ega seda avalikult välja ei öeldaks, aga nii ei pruugi tegelikult olla.
"Tuumarelva paigutamine Eestisse ka strateegiliselt tegelikult mingisugust lisaefekti ei anna. See, kas mingisugune konkreetne võime on paigutatud Eesti territooriumile, Rootsi territooriumile või Suurbritannia territooriumile või kuskil ookeanis, see ongi see, mis lepitakse kokku salajasel tasemel NATO tuumagrupis," sõnas Pevkur.
Oidsalu on siin Pevkuriga nõus.
"Brittide eelis või tuumavõimekuse võti on nähtamatus. Neil on tuumaallveelaevad, mida saabki kasutada üle maailma erinevates kohtades vajadusel vastase ründamiseks ja heidutamiseks. Sellist maapealset kohalolu või ka tuumarelvadega varustatud lennukite kohalolu Ämaris see heidutus kindlasti ei eelda," selgitas Oidsalu.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi












