Teisipäevast on avalikul väljapanekul üleriigiline planeering, mis annab Eesti ruumi kavandamisele suunad järgmiseks paarikümneks aastaks.

Majandus- ja tööstusminister Liina Vahtras märkis, et ajal, mil areng koondub üha enam pealinna ümber, on vaja läbimõeldud ruumiotsuseid, toetamaks asustuse paremat jaotumist piirkondade vahel. Üleriigilise planeeringu märksõnad on tasakaalustatus ja kompaktsus, rääkis majandusministeeriumi planeeringute asekantsler Ivan Sergejev

"Tahaks teha nii, et inimestel oleks kõikjal Eestis võimalus ennast realiseerida ja selleks ei peaks tingimata sõitma Tallinna. Ka piirkondlikud keskused võiksid olla tugevad, nii et inimesed saaksid seal nii elamist kui ka tööd. See oleks tasakaalustatud areng," rääkis Sergejev.

"Teine märksõna on kompaktsus, sest kompaktne areng on säästlikum. Seda nii eelarve seisukohalt, kuna ei pea rajama uut taristut, vaid saab kasutada juba olemasolevat, kui ka teenuste kättesaadavuse ja keskkonna seisukohalt," lisas asekantsler.

Lihtsalt öeldes on eesmärk, et inimesed koliksid teenuste lähedale kokku. See ei tähenda siiski, et kõik peaksid elama linnas, kinnitas asekantsler Sergejev.

"Kui kohalikud omavalitsused mõtlevad, kuhu suunas areneda, siis pigem tuleks areneda tiheduse, mitte laialivalgumise suunas, sest viimane tähendaks automaatselt seda, et peaksime rajama uut taristut, uusi koole, lasteaedu ja nii edasi ning me ei saaks taaskasutada seda taristut, mis on juba loodud," selgitas Sergejev.

"Mõte aga ei ole selles, et tahaksime inimesi linnadesse koondada, vaid pigem selles, et juba praegu on teenused kättesaadavad mitmel tasandil. Mõned teenused ongi kättesaadavad põhimõtteliselt igas väiksemas asutusüksuses, aga mõnda saab ainult regionaalsetes keskustes. See süsteem toimib, aga see võiks olla läbimõeldum."

Ka linnade ja valdade liit on üldiselt nõus sellega, et areng peaks olema kompaktsuse suunas, ütles liidu asedirektor Heiki Hepner.

"Me oleme ju nõus, et kõige viimases järjekorras võetakse kasutusele heas seisus looduslik maa. Enne tuleks ära kasutada kõik muud võimalused," tõdes Hepner.

Kohalikud omavalitsused peavad tähtsaks ruumilise planeerimise autonoomiat. Kui algul oli plaanis kujundada Eestis kümme keskust, siis linnade ja valdade survel on neid nüüd kavas siiski 15, rääkis Hepner.

"Selles osas on planeering arenenud õiges suunas, et meil on ikkagi kõigis maakondades 15 piirkondlikku linna, mis väärivad arendamist ning eraldi veel Kirde-Eesti linnade kogum, kus on kogunisti neli linna," selgitas Hepner.

Hepner lisas, et planeering paneb küll paika prioriteedid ja suunad, aga sellele peavad järgnema ka riigi poolt õiged sammud

"Riigi sammud nii rahastuse kui ka riiklike teenuste osas, on nad siis maakonnakeskuste tasemel või väiksemates keskustes, ka ühistransport on ülioluline. Eraldi on esile toodud raudteetransport, kuigi me teame nüüd, et Rail Baltic on praegu seisma pandud, Haapsalu suund on poolik ja ka Tartu suunas me ei saa veel väga kiiresti liikuda. Need on kõik tegelikult kitsaskohad. Siin peab järgnema praktiline tegevuskava, kuidas kavatsetakse kõik ikkagi ellu viia," rääkis Hepner.

Üleriigiline planeeringuga saab tutvuda kodulehel riigiplaneering.ee ja tagasisidet oodatakse 4. novembrini.