"Kui nüüd tagantjärele püüda seda olukorda kuidagi analüüsida, siis ju eesmärk oli väga ilus. Eesti vajas suurhalli ja selle suurhalli ehitamiseks oli vaja raha. Tõenäoliselt mingil moel jõudis kasiinoärimeesteni informatsioon, et maksumäära oluliselt langetada, siis tuleb palju raha. Ja ilmselt seda nähti kui ühte võimalikku lahendust, ühte võimalikku viisi, kuidas seda suurhalli rahastada. Ja selle teadmise tuules kõik need otsused läbi suruti, kuigi juba siis, kui see teema jutuks tuli, oli neid hoiatusi õhus ju päris palju, et see ei pruugi nii minna," rääkis Allikmaa.

Allikmaa sõnul on väga raske kommenteerida, mille põhjal usuti kasiinoärimeestelt tulnud informatsiooni rohkem kui rahandusministeeriumilt tulnud informatsiooni.

Tulevikku silmas pidades avaldas ta lootust, et seadus pööratakse tagasi. "Iga päev, mida me jätkame selle madala maksumääraga, me kaotame ju raha, ja kaotab nii riigieelarve kui ka tegelikult kultuurkapital, sest kultuurkapital saab sellest laekumisest ju 47,8 protsenti endale. Ja iga sent, mis vähem laekub, sellest siis pool senti vähem laekub ka kultuurkapitalile. Nii et mõistlik oleks maksulangetus nüüd kõigepealt pidama panna, et järgmisel aastal ei oleks järgmised 0,5 protsenti maksulangetust, vaid me jääksime esialgu selle 5,5 protsendi juurde, mis praegu on," ütles Allikmaa.

Allikmaa hinnangul võib sellise maksumäära jätta samaks ilma kuuekuulist etteteatamistähtaega rakendamata, sest maksukeskkond siis ei muutu.

"Ja võib-olla edasi, kas siis pooleaastase sammuga või aastase sammuga tuleks ikkagi jõuda tagasi selle maksumäärani, mida 2023. aastal riigieelarve strateegias ette nähti aastateks 2024 kuni 2027," sõnas ta.

"2025. aastal oli maksustatav käive hasartmängukorraldajate andmetel või täpsemalt Estonian Gaming Associationi andmetel 450 miljonit eurot. See on siis nii-öelda mängijate pandud raha miinus võidud, see, mis sellest järgi jääb, seda siis maksustatakse. Ja kui see oli 450 miljonit, siis üks protsendipunkt on neli ja pool miljonit. Ja siit oskab nüüd igaüks arvutada, et kas me loobume sellest järjekordsest protsendipunktist ehk neljast ja poolest miljonist. Ja kui see jõuab lõpuks nelja protsendini, siis me oleme 10 miljonit ja rohkem lihtsalt riigieelarvest ära võtnud. Või tõstame ta seitsmele tagasi ja toome selle raha riigieelarvesse ja kultuurile, spordile," lausus Allikmaa.

Kaughasartmängumaksu langetust eest vedanud Eesti 200 ja Tanel Teini kohta ütles Allikmaa, et nad võiks oma eksimust tunnistada.

"Elus on ikka nii, et vahel mõni asi läheb viltu ja ikka tehakse mõne asjaga kuidagi nii, et ei tule välja. Üldiselt mina pean nendest inimestest kõigist lugu, ja nad on targad inimesed. Tark inimene tunnistab oma vigu ja korrigeerib neid vigu. Ma arvan, et tänaseks on kõik aru saanud, et see päris hästi ei tulnud välja ja et need ootused-lootused olid rajatud mingisugusele fiktsioonile. Ja ma loodan väga, et see viga ära parandatakse," ütles Allikmaa.