Veebikasiinode maksulangetus pidi tegema kõik õnnelikuks. Väiksem maks tõmbab kasiinod magnetina Eestisse, riik kogub rohkem tulu ja kultuurirahvas pääseb viimaks virelemisest, lubas Eesti 200.

"Ega see seadus ei ole kellegi unistuse pealt. Koos arenguseire keskusega on läbimudeldatud kogu potentsiaalne maksulaekumine – kui suur turuosa liiguks Eestisse, kui see maks väheneks, kui suur selles turuosast tuleks maksulaekumine, milline on maksulaekumise kasv ja kuidas saaksime sellega lisaraha kultuuri ja spordi rahastusse," lausus mullu detsembris Eesti 200 juht Kristina Kallas.

Maksulangetusega kaasnenud kasvulootust illustreeris stsenaarium, mille järgi tõuseks veebikasiinode maksutulu 2029. aastaks 95 miljoni euroni. Seaduse eestkõnelejad vaatasid mööda hoiatusest, mis ütlesid juba toona – uusi ettevõtteid ei pruugi tulla piisavalt, et madalamat maksumäära korvata. Paraku nii läkski.

"Uusi loataotlusi on tulnud ainult kaks. Praegu menetluses on üks, ühele loataotlusele on öeldud ei ehk suurt tungi Eesti loa järele ei ole olnud. Seda ei olnud ka paista. Nii et läks tõesti enam-vähem nii, nagu me arvasime," ütles rahandusministeeriumi asekantsler Evelyn Liivamägi.

Kultuurkapital valmistub püksirihma pingutama. Järgmise aasta eelarve tuleb teha kuus-seitse miljonit väiksem kui veel paari aasta eest loodeti.

"Lõviosa sellest vähenemisest tuleb hasartmängumaksu vähenemisest, omakorda väga suur osa hasartmängumaksu vähenemisest tuleb sellest, et on langetatud hasartmängumaksu määrasid," märkis kultuurkapitali juhataja Margus Allikmaa.

Kultuurkapitali rahast sõltub nii ERR-i uue telemaja, Tartu südalinna kultuurikeskuse kui ka Tallinna filmilinnaku rajamine. Kui maksutulu laekub oodatust vähem, venivad kultuurkapitali väljamaksed. Ehituseks tuleb kasutada rohkem laenuraha, mis tähendab ka suuremaid intressimakseid. Uues telemajas võib seetõttu jääda vähem raha tehnika ostmiseks.

"Tõepoolest, kui selle asemel tuleb kulutada raha laenuintressideks, siis paari-kolme miljoni jagu võib juhtuda, et saab uut teletehnikat vähem osta ja me peame võtma kaasa vanast telemajast – mida me küll üritame maksimaalselt teha – ka sellist tehnikat, mis tegelikult ei ole eriti kvaliteetne või enam eriti elujõuline," lausus ERR-i juhatuse esimees Erik Roose.

Kehtiv seadus näeb ette, et veebikasiinode maksulangetus jätkub ka edaspidi, jõudes 2029. aastaks nelja protsendini. Allikmaa soovib maksulangetused peatada.

"Mina olen teinud ettepaneku, et kiiremas korras oleks mõistlik lõpetada ära hasartmängumaksu langetamine. Kõige hullem oleks see, kui mitte midagi ei tehtaks," ütles ta.

Rahandusminister Jürgen Ligi peab veebikasiinode maksulangetust halvaks poliitikaks. Aga valitsus maksuotsust tagasi pöörama ei hakka.

"Meie ei algatanud seda ja me ei hakka ka riigikogu valikut tagasi pöörama. Aga kui riigikogu seda ise teeb, siis me suhtume mõistvalt," lausus Ligi.

Ligi sõnul peab maksupoliitika olema ettenähtav. Maksutõusudest või ka maksulangetustest loobumisest peab ette teatama vähemalt kuus kuud.