Yle valduses olevatelt satelliidifotodelt on näha, kuidas Venemaa on vähendanud õhutõrjerakettide hulka Peterburi ümbruses, ehkki see on riigi tähtsuselt ja suuruselt teine linn. Nii selgub avaldatud fotodelt, kuidas Karjala kannasel Terijoki linna (vene nimega Zelenogorski) lähedal asuvast baasist on suve jooksul kadunud nii hulk raketilaskeplatvorme kui ka rakette.

Relvastuse üleviimisest Peterburi piirkonnast ei ole varem ei Venemaa ega ka Lääne meedias teatatud.

Yle teatel ümbritseb Peterburi 14 õhukaitserakettidega varustatud sõjaväebaasi, kuid nüüdseks mitu neist tühjendatud.

Fotode põhjal saab öelda, et neli baasi on täiesti tühjad, ütles sõjandusekspert Marko Eklund Yle-le. Viimased 20 aastat Vene relvajõudude arengut jälginud erumajor Eklund analüüsis satellidifotosid Yle palvel.

Yle esitas ka skeemi tühjendatud baasidest.

Siiski ei tähenda osade rakettide äraviimine, et Peterburi õhukaitse oleks märgatavalt nõrgenenud, kuna Ukrainasse saadetud raketid oli kõige vanemad, mis Venemaa relvastusse on jäänud ning Vene õhukaitseväed tegelikult neid enam ei vaja.

"Tavaolukorras oleks need kindlasti saadetud kuhugi lattu ja mitte nii olulisse kohta. Tavaolukorras oleks need kindlasti saadetud kuhugi lattu ja mitte nii olulisse kohta," ütles Eklund "Aktuaalsele kaamerale".

"Peterburi õhutõrje on tugev või tugevam kui varem lähtudes uuest programmist. Mis puudutab Eestit, siis Eesti piiride ääres Strugi Krasnõje, Vladimirski Lageri piirkonnas on üks S-400 polk. Seal oli varem ja võimalik, et ka praegu vanu raketisüsteeme ja praegu on seal minu teada kaks uute süsteemide patareid," sõnas Eklund.

Küll aga saab Venemaa, millel napib täpsusrakette, kasutada neid Ukrainas maapealsete sihtmärkide ründamiseks.

Õhutõrjepataljoni ülema major Kristjan Leimanni sõnul on nende eeliseks raskus. "Aga nende kõige suurem pluss on see, et nende lõhkepea on kuni 150 kg. Kui moderniseerimise järel jäi lõhkepea kaal 24 kg juurde. Tänapäevases mõistes need süsteemid on iganenud ja sobivad samas täiendavalt maasihtmärkide hävitamiseks, nagu välja tuleb, väga hästi," rääkis Leimann.

Ukrainasse on saadetud õhutõrjearaketid S-300 ning linna kaitsele on jäetud moodsamad süsteemid S-400, mille laskeulatus on kaks korda suurem kui eelmise põlvkonna rakettidel.

Eklund rääkis Yle-le varemalt on vanu õhutõrjerakette ära viidu Ukrainale lähemal asuvatest sõjaväebaasidest. Nii olid näiteks Voroneži linna lähistelt Kesk-Venemaal juba enne maikuud kadunud pooled raketid.

Ukraina relvajõudude andmeil on Venemaa seni tulistanud välja umbes 500 sellist raketti, kuid tal on endiselt umbes 7000 vana õhutõrjeraketti, millest praeguse tempoga kasutades jätkuks veel vähemalt kolmeks aastaks.

Õhutõrjeraketid on mõeldud kasutamiseks lennukite või tiibrakettide vastu, kuid nendega saab tulistada ka maapealseid sihtmärke. Kuna lennuki allatulistamiseks piisab ka väiksemast lõhkeainekogusest, on selliste rakettide lõhkepead suhteliselt väikse võimsusega.

Venemaa kasutab õhutõrjerakette maapealsete sihtmärkide vastu, kuna tal napib selleks tavapäraseid ballistilisi rakette. Ukraina kaitseministeeriumi andmeil on Venemaal järel alla 200 ballistilise raketi Iskander, vahendas Yle.

"Mida kauem see sõda kestab, mida suuremad on venelaste kaotused, seda mõnes mõttes parem see meie jaoks on. See tähendab ka muidugi seda, et kuna meie lõikame sellest sõjast niipidi kasu, siis me peaks ka ukrainlasi sellevõrra toetama," ütles rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur Martin Hurt.