1997. aastast on Eestis kehtinud pakendiaktsiis. Tegemist ei ole automaatse maksuga, mis rakendub iga müüdud pakendi pealt. Senini on aktsiisi maksnud ettevõtted, kes on turule toonud pakendatud kaupa, kuid pole seejuures piisavalt pakendijäätmeid kogunud ja ringlusesse võtnud. Töös oleva pakendiseaduse eelnõu uue versiooni järgi on riigil soov aga seesugune aktsiis järgmise aasta esimesest juulist kaotada.

Viimastel aastatel on riik pakendiaktsiisist teeninud keskmiselt tulu umbes 300 000 eurot aastas. Aktsiisi tulu on taristuminister Kuldar Leisi sõnul aastate jooksul oluliselt vähenenud.

"Kuna aeg on edasi läinud ja täidetakse neid ringlusse antavaid sihtnorme ja teistpidi on jäänud ainult väiksemad ettevõtted, kes peavad maksma või kes on maksnud, siis ei ole mõtet enam sellisel kujul pakendiaktsiisi koguda," rääkis Leis.

Pakendiaktsiisi kaotamine ei vabasta aga ettevõtteid tulevikus pakendijäätmete kogumisest ja ringlusesse võtmisest. See kohustus tuleneb ka jäätmereformist.

"Plaan on üle võtta Euroopa Liidu pakendimäärus ja seal see suurem eesmärk on see, et igasugust jäätmeteket vähendada just pakendi osas ja võtta rohkem just pakendeid ringlusesse," ütles Leis.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda toetab pakendiaktsiisi kaotamise mõtet, sest nii vähenevad selles vallas ka tootjatele mitmed kohustused. Rahul on koda ka eelnõu punktiga, mille järgi ei pea tulevikus pakendiaruandeid esitama ettevõtted, kes lasevad Eesti turule alla 100 tonni pakendeid aastas. Seni oli auditikohustuse lävend olnud 20 tonni, ütles koja toiduvaldkonna juht Meeli Lindsaar.

"See kohustus jääb, aga ta jääb nendele ettevõtjatele, kellel tõesti see pakendiringluse maht on oluliselt suurem ja see kaal kogu ringluses kindlasti suurem," lausus Lindsaar.

Mis aga kaubanduskojale Euroopa Liidu pakendimääruses muret teeb on see, et näiteks peab senisest detailsemalt aru andma, milliseid ja missuguste koostisosadega pakendeid turul kasutatakse, tõi Lindsaar välja.

"Siin me ei tee vahet ainult selles, kas see pakend on papist, plastist või metallist, vaid kõikides nendes gruppides peab olema väga täpne, et millisest materjalist, millise koostisega on näiteks see plastpakend tehtud. Aga seda nüüd kindlalt hinnata ja kogu aeg teada, et ta on täpselt ühesugune, ei saa. Samas tööstus peab väga täpselt deklareerima kogu seda pakendit, mis talle sisse tuleb ja missuguses pakendis see toode n-ö edasi läheb," selgitas Lindsaar.

Lindsaar lisas, et pakendite ringlusse võtu seisukohast on mõte arusaadav, aga tööstusele ja tootjale, kes pakendit kasutab, on tegemist suure lisakoormusega.

Leis ütles, et koostöö ettevõtlusorganisatsioonidega on pidev ja eelnõu praegune sisu võib veel täpsustuda.

"Laiem soov on ikkagi see, et kogu aeg anda suunda, et me pakendeid võimalikult vähe raiskaks ja saaks rohkem ringlusesse võtta," märkis minister.