Kohtunik: otsuse pidev edasilükkamine ei ole hea tavaga täielikus kooskõlas

Tallinna halduskohus on ettevõtja Parvel Pruunsilla ja poliitik Priit Humala Eesti riigile esitatud kahjunõude asjas otsuse kuulutamist üle kümne korra edasi lükanud. Kohtunik Daimar Liivi sõnul ei ole selline praktika kohtumenetluse hea tavaga täielikus kooskõlas, kuid on siiski parem kui kiirustades otsuse tegemine.
Tallinna halduskohus on Pruunsilla ja Humala kahjunõude asjus otsuse kuulutamist kuust kuusse edasi lükanud. Viimati oli tähtaeg sellel esmaspäeval, kuid ka see kuupäev möödus otsust langetamata.
Kohtumenetluse hea tava kohaselt toimub kohtumenetlus mõistliku aja jooksul ning õigusemõistmine on kvaliteetne, kui inimeste õiguste ja vabaduste kaitse on muu hulgas õigeaegne.
Kohtunik Daimar Liiv ütles ERR-ile, et otsuse nii palju kordi edasilükkamist tuleb ette väga harva, kuid mõne keerulise asjaga on seda ka varem juhtunud.
"Kohtumenetluse hea tavaga see tõesti täielikus kooskõlas ei ole. Asjaosaliste õiguste rikkumise osas võib see nii olla, kui asja lahendamine on tulenevalt rikutavate õiguste sisust ajakriitiline - näiteks sotsiaaltoetused. Seda jälgib kohtunik alati tähelepanelikult," lausus Liiv.
Ta lisas, et siiski on üldiselt olulisem edasilükkamise ajaline kestvus, kui kordade arv.
"Samas tuleb arvestada, et vahel on oluliselt parem, kui otsus on korralikult läbi mõeldud-kirjutatud, kui kiirustades tehtud," sõnas kohtunik.
Tallinna halduskohus on varem Pruunsilla ja Humala kahjunõude otsuse viibimist põhjendanud asja õigusliku keerukuse, toimiku mahukuse, aga ka kohtuasjade arvu kasvuga. Ühtlasi on kohus välja toonud, et kohtuniku kätte on sattunud kolm väga keerukat ja suuremahulist vaidlust.
Rändesurve on kohtute töökoormust kasvatanud
ERR uuris Liivilt, kas kohtute töökoormus ja kohtuasjade arvu kasv on sedavõrd suureks kasvanud mure, et riik peaks selles osas midagi ette võtma. Liiv märkis, et sellel aastal on halduskohtute töökoormus esimeses astmes seoses rändesurvega tõesti oluliselt kasvanud.
"Töökoormusega on aktiivselt tegelema hakatud, kuid olemasolevatele kohtunikele tööaega see juurde ei anna," tõdes Liiv. "Sisuliselt saab mõningal määral kiirendada menetlusi AI ja muude tehniliste lahendustega, aga lisandunud koormus on sellele vaatamata märkimisväärne."
Kohtunik lisas, et radikaalsete sammude ettevõtmiseks peab see koormus siiski veidi pikemat aega selline olema.
"Konkreetsel juhul on tõesti need kolm asja, millest üks on veel otsustamisel, sellised, et nõuavad väga mahukat tööd nii asja materjali, seadusandluse kui ka kodumaise ja EL-i kohtpraktikaga," tõdes Liiv.
Pruunsilla ja Humala kahjuhüvitise otsus peaks tema kinnitusel hiljemalt kolmapäevaks lõplikult valmima.
Pruunsild ja Humal nõuavad Eesti riigilt kahjuhüvitist, sest nende hinnangul pole riik taganud isikuandmete säilitamisel ja kogumisel neile õigusi ega korrastanud seadusi.
Toimetaja: Karin Koppel










