Advokaat: Smuuli tänava nimi rikub kohanimeseadust

Advokaat Olavi-Jüri Luik jõudis järeldusele, et Tallinn on kohustatud muutma Juhan Smuuli tänava ja silla nimesid, kuna kirjanik osales 1949. aasta märtsiküüditamises ja oli vastu Eesti iseseisvuse taastamisele. Keeleamet saatis pöördumise otsustamiseks regionaal- ja põllumajandusministrile.
1. novembril palus riigikogu liige ja ajaloolane Jaak Valge keeleametil hinnata, kas Juhan Smuuli tänava ja silla nimed Tallinnas vastavad kohanimeseadusele, kirjutas ERR-i venekeelne portaal.
Valge arvates tegutses kirjanik Eesti iseseisvuse taastamise vastu ja aitas kaasa Nõukogude okupatsioonirežiimi tugevdamisele. Valge lisas apellatsioonkaebusele advokaadibüroo Widen õigusliku arvamuse, mille koostas vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik. 16-leheküljeline A4-formaadis dokument väidab, et Smuuli nime kasutamine ametlikes kohanimedes on ebaseaduslik.
Advokaadi argumendid: küüditamine ja propaganda
Luik toob ümbernimetamise peamise põhjusena esile Smuuli osalemise 1949. aasta märtsiküüditamises. Aruande kohaselt osales kirjanik operatiivgrupi koosseisus Kõue vallast väljatõstetava perekonna vara inventuuris. Seda kinnitab Smuuli isikliku allkirjaga arhiividokument ja avaldatud pealtnägijate ütlused.
Advokaadi sõnul ei olnud tegemist juhusliku kohalolekuga, vaid tahtliku osalemisega repressiivoperatsioonis parteiaktivistide esindajana. Kuna inventuuri koostamine oli osa operatiivgrupi tööst, laieneb ka sellele seadusjärgne keeld jäädvustada Eesti Vabariigi vastu tegutsenud isikute mälestust.
Teine argument on Smuuli poliitilised publikatsioonid aastatest 1944–1953. Luik ei käsitle neid mitte üksikute režiimi toetavate avaldustena, vaid järjepideva propagandana Eesti iseseisvuse vastu. Advokaat rõhutab aga, et ainuüksi nõukogude organisatsioonidesse kuulumine ei ole keelustamise aluseks; määravaks on isiku konkreetsed teod.
Kokkuvõttes uuritakse ka võimalikke vastuväiteid: Smuuli teoste kirjanduslikku väärtust, tema hilisemat Stalini perioodi vigade tunnistamist ning võimalust, et teda sunniti küüditamises osalema. Luige sõnul ei muuda need asjaolud õiguslikku hinnangut – seaduse kohaldamiseks piisab ainuüksi küüditamises osalemise faktist.
Advokaat leiab, et keeld kehtib ka enne seadusemuudatuste jõustumist määratud nimedele. Tema järelduste kohaselt peab Tallinn ümber nimetama mitte ainult tänava ja silla (mis pole küll eraldi mälestusmärk, kuid mälestavad siiski kirjanikku), vaid ka nendega seotud ühistranspordipeatused.
Sarnane nõue kehtib advokaadi arvates ka Kuressaare Juhan Smuuli tänava kohta.
Nimemuutuse otsuse teeb Terras
"Meie osakond teostab toponüümide üle vaid keelelist järelevalvet ega ole volitatud andma õiguslikke hinnanguid. Küsimus, kas Smuuli nimi vastab seadusele, kuulub regionaal- ja põllumajandusministri pädevusse," selgitas keeleosakonna peadirektor Ilmar Tomusk oma vastuses Valgele.
Tomusk edastas rahvasaadiku pöördumise ja õigusliku arvamuse minister Hendrik Johannes Terrasele ametliku seisukoha väljatöötamiseks.
Kohanimeseaduse kohaselt peab minister küsima arvamust kohanimede nõukogult, kui mälestusnimi on seotud isikuga, kes tegutses Eesti iseseisvuse vastu või on ilmselgelt vastuolus riigi ajaloo ja kultuuriga. Kui nõukogu rikkumist kinnitab, teeb minister kohalikule omavalitsusele ettepaneku nime muuta.
Jaak Valge võitles varem Tallinna vanalinnas asuva Smuuli bareljeefi vastu. Ka eelmise linnavolikogu EKRE fraktsioon üritas Smuuliga seotud toponüüme ümber nimetada. Jaak Valge oli samuti EKRE liige kuni 2024. aasta augustini.
Toimetaja: Sergei Mihhailov









