"EL-i eelarvet tuleb põhjalikult reformida. Me peame tegema valikuid," seisab väljaande Financial Times teatel Saksa, Hollandi, Rootsi, Taani, Austria ja Soome liidri allkirjastatud pöördumises.

"Kui eelarvet sadade miljardite võrra ei kärbita, siis sel aastal kokkulepet ei sünni," ütles ühe allakirjutanud riigi diplomaat FT-le.

Kuue nn netomaksja riigi liidrid soovivad aastateks 2028–2034 kavandatavas eelarves suunata rohkem vahendeid kaitsevaldkonda ja innovaatilistesse ettevõtetesse, et võtta arvesse kasvavaid majandus- ja julgeolekuprobleeme. Sellega koos peaks nende hinnangul vähendama põllumajandustootjatele ja vaesemate piirkondade järeleaitamisele suunatud rahastamist, mis moodustab traditsiooniliselt umbes kaks kolmandikku EL-i eelarvest.

Euroopa Liidu ühiseelarve vajab kõigi 27 liikmesriigi heakskiitu. Kuue riigi ähvardus oma nõusolekut mitte anda läheb vastuollu EL-i liidrite juunis võetud kohustusega jõuda kokkuleppele sel aastal, enne kui Prantsusmaal, Itaalias, Hispaanias ja Poolas toimuvad valimised võivad läbirääkimisi keerulisemaks muuta.

Eelarvet rahastatakse suures osas liikmesriikide sissemaksetest ning kuue allakirjutanu arvele langeb umbes 40 protsenti EL-i eelarvetuludest. Nad on nõudnud Euroopa Komisjoni kavandatud 2 triljoni (2000 miljardi) euro suuruse MFF-i kogumahu märkimisväärset vähendamist, mis peegeldab ka püüdlusi piirata kulutusi oma riikides.

Praegu ELi roteeruvat eesistumist hoidva Iirimaa ülesandeks on koostada oktoobri keskpaigaks kompromissettepanek. Iiri valitsus peab leidma kompromissi suurimate netomaksjate nõudmiste ning enamiku liikmesriikide seisukoha vahel, mille kohaselt tuleb säilitada põllumajandustoetused ja mahajäänud piirkondade arengu rahastamine.

17 riigi rühm, kuhu kuuluvad muu hulgas Hispaania ja Itaalia, nõuab, et nende traditsiooniliste valdkondade rahastamist suurendataks ning kogu eelarve ületaks kavandatud 2 triljonit eurot. Mõned riigid soovivad ka, et EL võtaks suuremate kulutuste rahastamiseks rohkem ühist võlga – see on Berliini ja tema liitlaste jaoks vastuvõetamatu mõte.

Prantsusmaa, mis on küll EL-i eelarvesse netomaksja, kuid samal ajal liidu suurim põllumajandustoetuste saaja, survestab ELi-üleste maksude laiemat kehtestamist, et aidata rahastada kulutuste suurendamist.

Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku koguda selliste maksude ja tasude kaudu umbes 60 miljardit eurot aastas. Meetmete hulka kuuluvad muu hulgas suuremad sissemaksed EL-i heitkogustega kauplemise süsteemist, süsinikumahukate kaupade imporditariifid, taaskasutamata elektroonikajäätmete maks, tubakamaksud ning suurtele ettevõtetele kehtestatav maks.

Kõik need ettepanekud on aga vastuseisu tekitanud, sest maksustamine on suures osas liikmesriikide pädevuses ning valitsused ei soovi seda võimu Brüsselile loovutada. EL-i diplomaadid hoiatavad ka, et kavandatud meetmetega ei kogutaks piisavalt raha, et katta kõik liidu kuluvajadused.

EL-i liidrite tippkohtumisi juhtiva Euroopa Ülemkogu alalise eesistuja António Costa pressiesindaja juhtis tähelepanu sellele, et kõik liikmesriigid on kokku leppinud jõuda eelarve suhtes kokkuleppele aasta lõpuks.

"Nüüdsest kuni aasta lõpuni on eesmärk hiljemalt selleks ajaks lõhe ületada ja jõuda tasakaalustatud üldkokkuleppeni," märkis ta Financial Timesile.