Parteid suhtuvad Eesti ja Läti piirikontrolli taastamisse erinevalt

EKRE, Keskerakond ja Isamaa kaaluks lisaks idapiiri sulgemisele piirikontrolli taastamist ka Lätiga. Sotsiaaldemokraadid, Eesti 200 ja Reformierakond näevad lahendust pigem Eesti ja Läti eriteenistuste koostöös ja Eesti jõuasutustele suurema ressursi eraldamises.
Helme: võtke kontrolli alla kogu piir
EKRE esimehe Martin Helme sõnul on EKRE korduvalt öelnud, et idapiir tuleb sulgeda. Helme kahtlustab, et valitsus otsustas sulgeda piiri, sest loodab sellega oma reitingut kasvatada.
"Eriti piinlik on seda jantarit idapiiri teemal vaadata olukorras, kus EKRE on korduvalt alates suvest nõudnud, et kontrolli alla tuleb võtta lisaks idapiirile, ka piir Lätiga. Sealt ju tulid need diversandid-provokaatorid, kellel oli KAPO andmetel taskus GRU töötõend ja ülesandeplaan. Mitte üle idapiiri, vaid üle lõunapiiri. Samamoodi, nagu sealt on kontrollimatult üle tulnud sajad illegaalsed immigrandid, keda politsei igapäevaselt kinni püüab püüda. Aga lõunapiiri sulgemisest, isegi mitte kontrolli alla võtmisest ei olda nõus isegi arutama," kirjutas Helme sotsiaalmeedias.
"Kulla naljamehed valitsuses. Kui te juba leidsite üles oma selgroo ja terve mõistuse, siis tehke meile kõigile teene ja võtke kontrolli alla kogu piir. Kui seda ei juhtu, pole võimalik praeguseid ähkimisi ja puhkimisi idapiiri sulgemise teemal võtta mitte millegi muu, kui valimiseelse tsirkusena. Sõelaga vee kandmisena. Mingit julgeolekumõõdet sellel igal juhul pole, ei saa olla, kui lõunapiir on avatud," lisas ta.
Läänemets: Eesti-Läti piiri sulgemine on väga ressursimahukas
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees ja endine siseminister Lauri Läänemets ütles, et Eesti-Läti piiri sulgemine on väga ressursimahukas ja ta seda kõige mõistlikumaks lahenduseks ei pea.
"Kuna meil puudub seal piiri peal ka piiritara, tähendab see oluliselt suurema isikkoosseisu rakendamist. Tegelikult võrduks see politsei- ja piirivalveametile sama efektiga, mis oli koroonakriisi ajal, kus väga paljud ametnikud, kes tegelesid erinevate juhtumite uurimise või migratsiooniküsimustega ehk välistööjõuga, pidid minema rotatsiooni korras piiri valvama. See tähendab, et PPA muud tegevused tõmmatakse koomale ja pannakse pausile," rääkis Läänemets.
"Osalise piirikontrolli taastamist võib teha, aga osaline piirikontroll on suhteliselt suurte aukudega, maismaapiiril eriti ja puudutab pigem pistelisi tegevusi või suuremat kontrolli piiripunktides. Jah, seda võib teha, seda on varasemaltki rakendatud," lausus Läänemets.
Läänemetsa hinnangul tasuks piirikontrolli suurendamise asemele panustada rohkem kaitsepolitsei vastuluure võimekusse ja politsei- ja piirivalveameti reageerimisvõimekusse. "See oleks rahaliselt odavam ja efektiivsem, sest oleks täpsemalt sihitud. Ja lõppkokkuvõttes me ei kuluta oma politsei ressurssi ära," rääkis Läänemets.
Läänemets prognoosis, et idapiiri sulgemine võib kaasa tuua Venemaa poolt rändesurve tekitamise ka Eesti piirile. "Kui me paneme Eesti-Vene piiri täiesti kinni – mis antud juhul on väga mõistlik tegevus –, siis võib juhtuda, et ühel hetkel saame Vene-Eesti piirile suurema rändesurve. Üks võimalik põhjus, miks Venemaa poolt pole varem sellisel kujul rändesurvet tulnud, on see, et piiripunktid on avatud olnud," ütles Läänemets.
"Nii, et me peame arvestama kõigi tulevikustsenaariumidega ja tegevusi täpsemalt sihtima. Ma arvan, et Läti piiri sulgemine ei annaks soovitud efekti, vaid kulutaks asjatult meie ressurssi," lisas Läänemets.
Kõlvart: ajutuse lõunapiiri kontrolli taastamist tasub kaaluda
Keskerakonna esimees Mihhail Kõlvart ütles, et nagu ka idapiiri puhul ei ole piirikontroll lõunapiiril poliitilise arutelu koht, aga Lätist on juba Eesti vastu tulnud päris ohte.
"Minu arvates on see isegi mitte poliitiline küsimus, vaid formaalloogika küsimus. Kui idapiiri me paneme kinni, kuna on olemas oht, mis võib üle piiri tulla, siis Läti piiri puhul me teame, et see oht – ja mitte teoreetiline oht, vaid päris rünnakud – on juba tulnud. Rääkimata sellest, et Läti kaudu tulevad ka illegaalsed migrandid. Täna see ei ole veel kriis, aga iga kriisi on parem ennetada kui pärast tagajärgedega tegeleda. Seega ma arvan, et see küsimus on täitsa objektiivne: Läti kolleegidega tuleb seda küsimust arutada, aga ka kaaluda ajutise piirikontrolli taastamist," ütles Kõlvart.
"Kui meie praegu tegeleme preventsiooniga ehk ennetusega ja tegeleme sellega ühe piiri puhul, siis on loogiline sellega tegeleda ka teise piiri puhul," lisas Kõlvart.
"Mis puudutab ressursi, siis kui me sulgeme idapiiri, tähendab see, et ressurss osaliselt vabaneb. See, kuidas piirikontrolli taastada, ei ole jälle poliitikute arutada – mis on need meetmed, kas see on sajaprotsendiliselt taastatud kontroll või pisteline kontroll või patrullide arvu suurendamine ja nii edasi –, seda peavad ikkagi vastava valdkonna eksperdid arutama. Aga kui rääkida julgeolekust, ohtudest ja võimalikest kriisidest, on kontrolli tugevnemine piiri peal täna igati loogiline samm," lausus Kõlvart.
Kõlvarti sõnul ei ole ka idapiiri sulgemine poliitiline küsimus. "Kui me tuvastame olukorra eskaleerumist ja on tuvastatud ka ohud, mis võivad tulla piiri kaudu – ja see on vastavalt asutuste hinnang, me räägime siin eelkõige KAPO-st –, siis see on objektiivne olukord, ja kui see meede peab kindlustama meie julgeolekut, siis seda tuleb ette võtta," lausus Kõlvart.
Reinsalu: rändesurve jätkudes on piirikontroll asjakohane meede
Ka Isamaa esimees Urmas Reinsalu ütles, et idapiiri sulgemine vabastab ressurssi lõunapiiri tugevdamiseks, eelkõige Lätist lähtuva ebaseadusliku rändesurve ohjeldamiseks.
"Kui eeldus on, et surve jätkub – Valgevenest ennekõike, ka Venemaa kaudu sissetulevate isikute toimetamisel ebaseaduslikult Läti territooriumile – ja seda piiri pidama ei saa, siis on enesestmõistetavalt see täiesti legitiimne, asjakohane, proportsionaalne meede Schengeni sees täiendava piirikontrolli protseduuri kehtestamiseks. Seda on teinud rida Euroopa riike: Saksamaa, Austria. See ei tähenda seda, et seda kohaldatakse kõikehõlmavalt, vaid vastavalt ohuhinnangule. Isamaa on avatud selleks, kui leebemate meetmetega ei õnnestu seda ebaseaduslikku rännet kinni panna," lausus Reinsalu.
"Aga meil konkreetset ettepanekut ei ole. Ma arvan, et siin on oluline valitsusel koostada oma hinnang, mis on põhjused, et nii suur hulk isikuid ebaseaduslikult on Eesti territooriumile sisenenud, et miks siis vaatamata nendele pistelistele kontrollidele seda isikute voolu ei ole suudetud maandada ja milline on prognoos tulevikuks," lisas Reinsalu.
"Kui see rändevoog on suvest saati on jätkunud, järelikult tuleb rohkem teha. Üks võimalus on piirikontrolli sisseseadmine, teine mingite muude kontrolli- ja seiremeetmete rakendamine," ütles Reinsalu veel.
Rääkides sellest, et mõned Läti kodanikud on tulnud Eestisse sabotaažiakte täide viima, ütles Reinsalu, et kuna nad on Euroopa Liidu kodanikud, siis nende tabamine peab toimuma muul teel kui piirikontroll.
Raidma: lahendus peitub koostöös Lätiga, mitte piirikontrollis
Riigikogu riigikaitsekomisjoni kuuluv Reformierakonna liige Mati Raidma ütles, et Eesti-Läti piirikontrolli taastamist variandina ei näe.
"Eesti ja Läti eriteenistuste vaheline koostöö on väga tõhus ja kõigi nende juhtumite lahendustes on ka seda näha. Tegelikkuses peitub väljakutse täna heas koostöös ja teineteise aitamises, mitte piiri sulgemises," sõnas Raidma.
"Hea koostöö Eesti ja Läti eriteenistuste vahel on see vahend, mis võimaldab meil olukorda kontrollida ja võimalikult varajases faasis kõikvõimalikud plaanid nurjata. See on korraldatud mitte Läti riigi poolt, aga Venemaa poolt ja Venemaa vastavate teenistuste poolt, ehk vaenlane tegelikkuses asub seal," lisas Raidma.
Uibo: piirikontroll tundub liigne meede
Eesti 200 fraktsiooni esimees Toomas Uibo ütles, et kuigi fraktsioon ei ole seda arutanud, siis tema isiklikult arvab, et vajadus piirikontrolli järele hetkel puudub.
"Hetkel tundub küll natuke liigne meede. Eks nendel arengutel tuleb silma peal hoida. Kui see on ühel hetkel põhjendatud, siis tuleb seda loomulikult teha. Spetsialistid osakavad seda paremini öelda kui poliitikud," ütles Uibo.
Siseminister: oleme kaugel sellest, et piirikontrolli kaaluda
Siseminister ja Eesti 200 liige Igor Taro ütles, et ta ei näe, et mõni tingimus oleks täidetud, et päris tõsiselt kaaluda piirikontrolli taastamist Eesti ja Läti piiril.
"Me ei ole seal lähedalgi, et rääkida mingist kriisiolukorrast ja sellisest olukorrast, mis nõuaks sellise täiemahulise piirikontrolli kehtestamist Läti suunal," ütles Taro ERR-ile.
"Selleks, et päriselt taastada piirikontroll Eesti ja Läti vahel nii, nagu see kunagi on olnud, peaksime me kogu piiri välja ehitama. Peaksime taastama kontrollpunktid teedel, aga ega me siis põldusid ja metsi ei saa ju lahti jätta. Sellise piirikontrolli taastamine läheb puhtalt investeeringu hindades maksma umbes 300 miljonit eurot praegustes ehitushindades, millega oleme ehitanud näiteks Eesti-Vene piiri," rääkis Taro.
Taro sõnul ei oleks see hetkel otstarbekas. "Me oleme ebaseadusliku sisserändega hakkama saanud, tabanud kõik tegelased, kes on üritanud siia kaudu kuskile liikuda või Eestisse tulnud, ning viimase juhtumi valguses edukalt tõkestanud ka sabotaažikatse, mida üritati Lätist värvatud isikute abil teha. See õnnestus tänu väga heale koostööle Läti eriteenistuste ja jõustruktuuridega. Läbi selle koostöö suudame Läti suunda päris hästi kontrolli all hoida ja riske maandada, ilma et peaksime tõsiselt kaaluma Eesti-Läti vahele uue piiri ehitamist," lausus Taro.
Mis puudutab väiteid pistelisest või väiksemamahulisest kontrollist, siis Taro sõnul on Schengeni kompensatsioonimeetmed rakendatud. "Meil on üle Eesti 50 patrulli, kes vaatavad kõike, sealhulgas Lätist tulevat suunda. Selleks ei pea auto seisma endise piiripunkti territooriumil. Illegaalid, kes üritavad läbi sõita, saame kätte, kuid me ei takista normaalsete seaduskuulekate inimeste liikumist ega pea olema nähtavad otse Eesti-Läti piiri peal tee peal," ütles Taro veel.
Toimetaja: Aleksander Krjukov









