Ametlikult mingit uut teavet, mida avalikkusega jagada, pole, ütles Herem ETV hommikuprogrammis "Terevisioon".

"Ega meie tegelikult ei ole näinud, et seda oleks rünnatud. Meie teame, et seal toimus plahvatus, et sellest laevast tuli hiljem suitsu ja see laev ise sõitis tagasi Venemaa suunas. Kas seda rünnati, juhtus seal õnnetus, seda meie täpsemalt ei tea kui seda, et ukrainlased on öelnud, et nad on seda laeva rünnanud," rääkis Herem.

Kolmapäevaöist rünnakut Ust-Lugale kommenteerides tõdes Herem, et Venemaa õhutõrjel oli seal väga palju tegemist, avalikud andmed ütlevad, et Venemaal oli seal ka kaotusi, mis kaitseministri kinnitusel pole sellise õhutõrjeoperatsiooni juures ka harukordne. "Nii et ma tegelikult ei nimetaks Venemaa kaotusi kuidagi ebaõnnestunuteks, vaid pigem oli tegemist väga massilise ja hästi korraldatud Ukraina rünnakuga selles sõjas."

Herem rõhutas taas, et Eesti ei ole andnud Ukrainale ega kellelegi teisele luba oma õhuruumi kasutamiseks. Ukraina pole sellist luba ka kunagi küsinud. Selle kohta, kuidas äsjast intsidenti urkainlastega käsitletakse, ütles Herem: "Eks me koordineerime."

Heremi kinnitusel olid nii Leedus, Lätis kui ka Eestis NATO õhukaitse operatsioonilennukid õhus veel enne, kui droonid nende riikide õhuruumidesse sisenesid. Alati pole aga võimalik drooni alla lasta.

"Näiteks kui droon on väga madalal, lennuk on kõrgemal ja selle taustal on tsiviilelanikkond või ükskõik mis objektid, siis seda põhimõtteliselt ei lastagi. Kui ta on väga lähedal riigipiirile ja teisel pool on Venemaa, siis ka ei ole mõistlik seda lasta. Ja muuseas, Venemaa teeb täpselt sedasama: oma riigipiiri ääres tõrjub ta neid droone ainult siis, kui ta saab lasta enda sisemaa poole," selgitas Herem ja lisas veel tehnilisi aspekte, nagu lörtsisadu või drooni väike soojusjälg, mis võivad segada.

Kaitseminister ütles ka, et Eesti kaitsevägi on olnud kevadest saadik droonide tõttu kõrgendatud valmiduses ning Eestil on nii sensoreid kui vajadusel ka relvi maastikul. Samuti töötab tema kinnitusel hästi infovahetus Soome, Läti ja Leeduga.

Tsiviilkaitsest rääkides nentis Herem, et selle raames on taoliste üksikute uitavate droonide vastu suhteliselt vähe teha, ent ühe asja tõi ta siiski eraldi välja, millega mitu ministeeriumi Eestis tegeleb.

"See on seesama õhuohu hoiatus, kus meil peaks olema siiski detailsem ülevaade igale elanikule. Mitte ainult see, et käib sireen ja mingisugune sõnum, vaid ta saab ka visuaalselt vaadata, kas see tuleb nüüd Krabile või tuleb see Võrru, tuleb see Kohilasse või Raplasse ja selle põhjal inimene saab ise otsustada," rääkis Herem.

"Teiseks see võtab ka väga palju pingeid maha. Sellega on tegeletud juba ja loodetavasti järgmise poolaasta jooksul me kuskile sellega jõuame," lisas kaitseminister.

Eeskujuks on siin Ukraina, kus elanikud saavad võtta äpi lahti ja vaadata, mis taevas toimub. "Üldiselt seal on näha drooni õhus, mis tüüpi droon see on, mis suunas ta läheb ja saab isegi mõne äpi pealt vaadata, mis aja jooksul ta jõuab järgmisesse punkti, mis on tema ennustatav trajektoor," rääkis Herem, kuhu suunas Eesti püüdleb.