Jalakäijatega juhtunud õnnetuste arv kasvab

Liikluses on tänavu kasvanud jalakäijatega toimunud õnnetuste arv, mistõttu hakkab politsei senisest enam turvalisust tagama ülekäiguradade juures. Teisalt on kasvanud ka lihtsalt plekimõlkimiste arv.
Igal aastal juhtub Eesti liikluses umbes poolteist tuhat liiklusõnnetust, kus kannatada on saanud mõni inimene. Kuigi alati võiks neid vähem olla, teeb politseile üldpilt siiski rõõmu, kuna õnnetuste arv ei kasva. Negatiivselt paistavad silma aga õnnetused jalakäijatega. Neid on tänavu 11 protsenti rohkem kui mullu.
Politsei- ja piirivalveameti esmareageerimise grupijuht Kristjan Toom rääkis, et tänavu on olnud 234 juhtumit, kus inimene on viga saanud. "See on väga suur arv," nentis ta.
Sellest tulenevalt hakkab politsei nüüd enam tähelepanu suunama ülekäiguradadele. Ressurss selleks võetakse kiirust mõõtvate politseinike arvelt ja vähem hakatakse tegelema elektritõukeratastega. Kontrollitakse nii autojuhte kui ka jalakäijaid.
Jalakäija peab kandma helkurit
Toomi sõnul on oluline, et autojuht arvestaks paremalt poolt manöövrit tehes, et sealt võib tulla jalakäija, keda ei märka. "Ka seda me jälgime," lisas ta. Veel jälgib politsei, et jalakäijad kannaks helkurit. See on oluline, et nad oleks nähtavad ja arvestaks, et neid ei nähta pimedas.
Kui liita inimkannatanutega õnnetustele otsa veel kõik teisedki liikluskahjud, on õnnetuste arv kokku ligi 29 000. Kasv aastaga on olnud enam kui 30 protsenti ja võib oodata, et aasta lõpuks tuleb neid kokku senine rekordarv.
Kindlustusseltside liidu juht Tuuli Pärenson nentis, et kõige suurem osa kindlustusjuhtumeid on plekimõlgid. Need võivad leida aset parklas või kõige tavalisemates liiklusolukordades.
Autosid ja õnnetusi on rohkem
Senine rekord on aastast 2023, kui õnnetuste arv jäi 34 000 kanti. Pärenson sõnas, et aasta lõpus võib tulla ligi 1000 õnnetust rohkem, sest ka autosid on rohkem. Autoremonditöökodadel seega tööst puudust pole.
Heimarus remonditöökoja juhataja Meelis Lehtla rääkis, et firma statistika koha pealt on tõus olnud kolme kvartaliga ligi kuus protsenti. "See tähendab ühiku koha pealt," selgitas ta. Aasta lõpuks võib see muutuda, kuid paremaks ilmselt ei lähe.
Politsei statistika järgi on peamine liiklusõnnetuse põhjustaja autojuht, hoopis harvematel juhtudel jalakäija ja kõige vähem jalgrattur.
Toimetaja: Merilin Leetna









