Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Hiiumaal valmib vanast traallaevast kahemastiline kaljas

Hiiumaal Laukas on kohalikud laevameistrid taastanud juba ligi kolm aastat laeva, milliseid jääb Eesti vetes järjest vähemaks, 1989. aastal ehitatud puust traallaeva renoveerima asudes selgus, et see oli nii mädanenud, et vanast alusest jäi alles ainult kaks laevaosa.
Kõrgessaare vallas ehitatav lestalaev on sihvakas ja kauni kerega ning kunagi kasutati seda traalimiseks. Nüüd valmib sellest kahemastiline kaljas, millest peaks saama üks Hiiumaa kaunimaid purjekaid, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Laevameistri Marek Rätsepa juhtimisel paigaldasid töömehed laevakerele veegreid. "Laeva üks põhikonstruktsiooni osa on pikad talad, mis jooksevad ahtrist vööri," selgitas Rätsep.
Selleks, et neid talasid laeva kere järgi paika painutada, tuleb laudu aurutada.
"Aurutamine käib niimoodi, et materjali paksuse ehk ühe tolli kohta peaks olema materjal aurukastis üks tund. Kui on kaks tolli, siis kaks tundi ja nii edasi ja nii edasi, siis peaks olema puu pehme," rääkis Rätsep.
Aurukast, milles lauad pehmeks saavad, on pikk kandiline puust toru.
Kui õige aeg käes, taritakse lauad välja, et need kärmelt, veel auruvatena laevakere külge kinnitada. Lestalaevaehitajad on Laukas rassinud ligi kolm aastat ja ilmselt läheb veel aasta või kaks, kuni kaljas vette saab.
Kuigi laeval on vanust vaid 24 aastat, oli see väga halvas seisus. Alguses loodeti vaid osa puudetailidest välja vahetada, aga lõpuks jäi järele ainult vana emapuu ja ahtritääv.
Kuigi seesugune laev pole unikaalne, on samasugustest sõidukorras üksikud. Hiidlaste ettevõtmisega päästetakse üks mereajalooliselt huvitav laev.
Kaljas valmib töötute programmi raames, millega jõude jäänud mehed saavad omandada puutöö- ja laevaehituse oskusi.
"Mul on väga meeldivad kogemused. Kõigil on käed-jalad otsas ja pea otsas. Nagu näete - töö läheb hästi ja tundub, et meeldib ka kõigile," rääkis Rätsep.
Hiidlastel on aga valmimas veel üks puulaev. Suursadamas ehitatakse ajalooliste jooniste järgi halulaeva, mis kaljase mõõtu, aga matsakam.
Laevameistri Marek Rätsepa juhtimisel paigaldasid töömehed laevakerele veegreid. "Laeva üks põhikonstruktsiooni osa on pikad talad, mis jooksevad ahtrist vööri," selgitas Rätsep.
Selleks, et neid talasid laeva kere järgi paika painutada, tuleb laudu aurutada.
"Aurutamine käib niimoodi, et materjali paksuse ehk ühe tolli kohta peaks olema materjal aurukastis üks tund. Kui on kaks tolli, siis kaks tundi ja nii edasi ja nii edasi, siis peaks olema puu pehme," rääkis Rätsep.
Aurukast, milles lauad pehmeks saavad, on pikk kandiline puust toru.
Kui õige aeg käes, taritakse lauad välja, et need kärmelt, veel auruvatena laevakere külge kinnitada. Lestalaevaehitajad on Laukas rassinud ligi kolm aastat ja ilmselt läheb veel aasta või kaks, kuni kaljas vette saab.
Kuigi laeval on vanust vaid 24 aastat, oli see väga halvas seisus. Alguses loodeti vaid osa puudetailidest välja vahetada, aga lõpuks jäi järele ainult vana emapuu ja ahtritääv.
Kuigi seesugune laev pole unikaalne, on samasugustest sõidukorras üksikud. Hiidlaste ettevõtmisega päästetakse üks mereajalooliselt huvitav laev.
Kaljas valmib töötute programmi raames, millega jõude jäänud mehed saavad omandada puutöö- ja laevaehituse oskusi.
"Mul on väga meeldivad kogemused. Kõigil on käed-jalad otsas ja pea otsas. Nagu näete - töö läheb hästi ja tundub, et meeldib ka kõigile," rääkis Rätsep.
Hiidlastel on aga valmimas veel üks puulaev. Suursadamas ehitatakse ajalooliste jooniste järgi halulaeva, mis kaljase mõõtu, aga matsakam.
Toimetaja: Merili Nael