"Võib olla saab see alguse lastevanemate vähesest lugemusest või sellest, et lastevanemad ei oska või neil ei ole aega suunata lapsi raamatu juurde," arvas Tomusk Vikerraadio saates Uudis+.

See, kuidas vanemad räägivad ja mida nad räägivad, mõjutab paratamatult lapse keelekasutust ja lapse keelelist arengut.

"Keeleline areng mõjutab omakorda kõigi teiste valdkondade arengut lapse elus ning raamatud aitavad otseselt kaasa - ütleme otse välja - lapse vaimsele arengule ja ka keelekasutusele," märkis keeleinspektsiooni juht. "Kui see lugemus on napp ja piirdub koomiksite või interneti jututubadega, siis on see kõik raske."

Tomuski sõnul on ta kuulnud, et koolides kohustusliku kirjanduse hulka kuuluv "Kevade" on tänapäeva laste jaoks juba liiga paks raamat ning õpetajatel palutakse seda kiiresti ümber jutustada. "Koolides tuleks sellele teemale rohkem tähelepanu pöörata ja see võiks olla innustus ka meie lastekirjanikele, kes võiksid kirjutada selliseid raamatud, mida lapsed hea meelega loevad," lisas ise kuus lasteraamatut kirjutanud Tomusk.

Internet tapab täislauseid

Rääkides interneti mõjust keelele, ütles Ilmar Tomusk, et normeeritud kirjakeel ei ole seetõttu väga palju muutunud ning euroliiduga liitumisega keelde tulnud uued mõisted on tegelikult meie keelt rikastanud.

"Aga mõjutab loomulikult noorte keelekasutust see, et väga palju kasutatakse ingliskeelseid toortõlkeid ja lühendeid - see tähendab, et ei osata õigesti kirjutada ei inglise keelt ega eesti keelt," ütles Tomusk. "Kasutatakse nn telegrammstiili, kus ühest sõnast, teades, et partner saab sellest aru, kirjutatakse esimesed kolm tähte ja siis vajutatakse "Send"-nupu peale ja ongi kõik."

Täislausetega vastamine on Tomuski hinnangul muutunud koolis äärmiselt raskeks, sest paljudel juhtudel ei orienteeru laps enam selles, et lauses on alus, öeldis, sihitis, täiendmäärus ja kõik sellised lauseliikmed. "Noored ei suuda enam ennast selgelt väljendada, terviklikku mõtet edasi anda."