Tuhala nõiakaevu kaitseks loodi "Nõiakaevu loits" ({{commentsTotal}})

Mitmete muusikute toetusel sünnib veel üks üritus Tuhala nõiakaevu kaitseks – helilooja Urmas Sisaski loodud ning laulja Karl Madise algatusel teoks tehtud uue laulu "Nõiakaevu loits" salvestamine ning avalikkuse ette toomine.
Helilooja ja taevatark Urmas Sisask on aktiivselt üles kutsunud oma kodukandi loodust koos Tuhala nõiakaevuga kaitsma juba mitmel moel - sellele Heliloojate Liidu liikmeskonna ning teiste sõprade ja tuttavate kaudu abi paludes, või kohapeal laulu ja nõiatrummi väega protestijaile hoogu andes.

Nüüd on Urmas Sisaskil valminud eesti regilaulu vormile ja viisikäändudele toetuv uus protestilaul "Nõiakaevu loits", millel ta on nii muusika kui sõnade autoriks. See on täiesti uudses stiilis regilaul - loits, räpp ja rock, arvavad tegijad.

Uus laul saab üleni linti ning avaldamiskõlblikuks täna keskööks. Karl Madise algatusel on kohal pillimehed tema ansamblist Karavan, lauljaid tuleb aga kokku 11 - viis mees- ja kuus naissolisti. Ettekanne tehakse umbes samas laadis, nagu omal ajal sündis Alo Mattiiseni vabaduslaulu "Ei ole üksi ükski maa" (1987) legendiks saanud esitus.

Kui täna õhtuks on USA-st lindistatuna saabunud ka Kerli Kõivu partii, on kogu "Nõiakaevu loitsu" solistidena osalemas järgmised lauljad: Karl Madis, Lea Liitmaa, Birgit Õigemeel, Lenna Kuurmaa, Marvi Vallaste, Birgit Varjun, Kerli Kõiv, Kristjan Kasearu, Koit Toome, Uku Suviste, Ott Lepland, veel TTÜ meeskoori mehed, Ellerheina tütarlastekoori tüdrukud, Kaari Sillamaa laululapsed ning kaks tuntud räpparit, Päär Pärenson ehk J.O.C. ja Henry Kõrvits ehk Genka.

Seade on teinud Urmas Sisask koos ansambliga Karavan.

Kogu helirežissööri töö teeb Indrek Patte, kes on rohkem tuntuks saanud lauljana ansamblis Led R. Salvestuse on filmilindile jäädvustanud Alo TV.

"Nõiakaevu loitsu" kui muusikalist missiooni toetavad rahaliselt riigikogu liige Kalev Kotkas, Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak ning laulja ja pillimees Karl Madis.

Toimetaja: Priit Kuusk



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: