Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Ekspert: mitme Venemaa üksuse valmisolekuaste on kõrge

Välispoliitilise kuukirja Diplomaatia peatoimetaja Kaarel Kaasi sõnul on tõenäoliselt mitme Venemaa sõjaväeüksuse valmisolekuaste väga kõrge.

Kaarel Kaas selgitas "Välisilmale" antud intervjuus Venemaa sõjaväe tugevust ja olukorda.

Millised on muudatused Eesti piiri lähedal?

Alates 2008. aastast, kui Venemaal käivitati kõikehõlmav armeereform, on rida üksusi Eesti lähipiirkonnas ehk Pihkva oblastis, Leningradi oblastis ja Kaliningradis küll suletud, kuid rida teisi üksusi on saanud olulist tugevdust. On avatud ka mõni uus armeebaas. Eestile võib-olla kõige olulisem, kõige lähemal on vägede konsentratsioon Pihkva ümber, kus paikneb 76. õhuründediviis, mis on õhudessantvägede eliitüksus.

Pihkvas on samuti 2. spetsnazi brigaad. Mõlemat üksust on hoitud täiskoosseisus, spetsnazi brigaadi on ka viimasel ajal tugevasti renoveeritud. Sinna on kõvasti panustatud. 76. õhuründediviis on saanud mõnevõrra uut relvastust ja varustust, kuid kõige olulisem on see, et õige pea saab see üksus olema ülekaalukalt formuleeritud puhtalt lepinguliste sõdurite ja allohvitseridega.

Teine oluline sündmus on toimunud Luugas, mis on teisel pool Peipsi järve. Luugas paikneb 9. suurtükiväebrigaad ja 26. raketivägedebrigaad. Enne reformi oli see mehitatud ainult pooles ulatuses, praeguseks on see viidud täiskoosseisudeni. Tegelikult on suurtükiväe brigaadi juures ka piisavalt relvastust, et formeerida kriisi korral ka teine suurtükiväebaas. Sinna tuleb lihtsalt vastav personal paisata.

Raketibrigaad on oluline seetõttu, et sinna on paigutatud alates aastast 2010 ballistilised lühikanderaketid Iskander-M, mille minimaalne laskeulatus on 500 kilomeetrit, aga tuginedes mõnele avalikule allikale, on see laskeulatus isegi 700 või 750 kilomeetrit. Tegemist on enam-vähem sellise täppisrelvasüsteemiga, mis on suuteline tabama kõrgväärtuslikke strateegilisi objekte – sillad, komandopunktid, sadamad, lennuväljad, vägede koondumispiirkonnad jne.

Sellega oleks Eesti põhimõtteliselt kaetud?

Selle laskesüsteemi laskeulatus ulatub, jah, poole Lätini ja tegelikult täiesti vabalt ka üles Põhja-Soomeni. Seega väga lühikese eelhoiatusega on võimalik anda oluline löök strateegilisele punktile ükskõik millises Eesti või Läti piirkonnas.

On loodud ka üks uus motojalaväeüksus, Vladimirski Lageris, mis on Pihkva ja Luuga vahel. See on 25. motolaskurbrigaad. Seda üksust varem seal ei ole olnud. See on nüüd täiesti uus formeering, mis indikeerib seda, et venelaste jaoks ehk Vene kindralstaabi hinnangul on see suund niivõrd oluline, et seda tuleb tugevdada. Taustaks veel see, et kogu Pihkva dessantdiviisi isikkoosseis on umbkaudu sama suur kui Eesti kaitseväe rahuaegne koosseis. Nii et tegelikult jõudude disbalanssi ei ole siin venelaste jaoks kunagi olnud.

Liikudes Sankt-Peterburi piirkonda, on toimunud kaks olulist arengut. Neist kõige kaalukam on võib-olla see, et Sankt-Peterburi lähedale paigutati õhutõrjesüsteemid S-300 BMU-2, mille tõrjeulatus on kuni 250 kilomeetrit ehk paigutatuna lahinigpositsioonidele /.../ on võimalik nende relvasüsteemidega põhimõtteliselt sulgeda kogu Eesti õhuruum väljumata Vene Föderatsiooni piiridest ehk nende seadeldistega on võimalik võtta sihikule ükskõik milline lennuk Eesti õhuruumis.

Tõenäoliselt sel aastal selle raketibrigaadi üks polkudest relvastatakse ümber veelgi võimsamate õhutõrjesüsteemidega S-400 Triumph, mille teoreetiline maksimaalne tõrjeulatus on kuni 450 kilomeetrit. Tõsi, vastavat kaugulatusega raketti venelastel siiamaani veel ei ole, aga see on ilmselt lähiaastate perspektiiv.

Peterburi lähedal Levašovos on ka oluline armeelennuväebaas, kus on baseerunud kopterite segapolk ehk transpordi ja lahingkopterite segabaas. Sellel aastal peaksid Levašovosse saabuma uut tüüpi lahingkopterid Mi 28n, K-52, mis on Venemaa kõige uuemad lahingkopterid. Veidi ilustades või poolilukirjanduslikult võiks nimetada neid Vene apache'ideks.

Sankt-Peterburi lähistel on ka 138. motolaskurbrigaad, mis on alalises valmisolekus olev üksus. See osales ka hiljutistel massiivsetel valmisolekukontrolli õppustel, mis korraldati vahetult enne sissetungi Ukrainasse. Lisaks on Peterburist põhja pool märkimisväärse objektina Vene õhujõudude baas, kus baseeruvad püüdur- ja tõrjehävitajad. Peterburi ümbruses on ka tegelikult üks keskulatusega õhutõrjebrigaad, mis on relvastatud õhutõrjeraketikompleksiga PUK.

Eelmise aasta oluline areng oli see, et taasavati helikopterite baas Ostrovis Eesti-Läti piiri lähedal. Aasta lõpuks oli sinna paigutatud juba ligikaudu eskadrilli ekvivalendis ründekorptereid. Käesoleva aasta lõpuks peaks sinna lisaks ründekopteritele Mi 28n saabuma ka transpordikopterid ja ilmselt ka ründekopterid K-52. See on jällegi oluline lisandus Vene sõjalisele jõule, sest kui enne pidi Eesti ruumi kaitsmisel teoreetiliselt arvestama ühe helikopteribaasiga, siis nüüd situatsioon kahekordistunud. Seda puht kvantitatiivselt, aga ka kvalitatiivselt on need uued masinad eelmistest tunduvalt võimekamad.

Teine oluline vägede koondamise piirkond on Kaliningradis. Seal baseerub üks motolaskurbrigaad, üks motolaskurpolk ning Balti merelaevastiku merejalaväebrigaad. Nii merejalaväebrigaad kui ka motolaskurbrigaad viidi armeereformi käigus täiskoosseisuni. Merejalaväebrigaad on saanud olulist täiendust uute soomukite ning muu lahingtehnika osas.

Strateegilises plaanis on oluline, et Kaliningradis on teine raketibrigaad Eesti lähipiirkonnas, mis on praeguseks samuti relvastatud Iskander M raketisüsteemidega, mille tabamisulatus lõunasuunal algab poolest Poolast ja ulatub kuni Kesk-Lätini, võib-olla ka Põhja-Eestini.

Tegemist on teise sihtkohaga või platsdarmiga, kus on võimalik Baltikumi ruumi strateegilisi objekte hoida tule all, ilma et vajaduseta tõsta õhku näiteks hävituspoimmitajaid või muid õhuväeelemente, mis tegelikult oleks ettehoiatusradaritele väga kaugelt ja kergelt nähtav.

Samuti on Kaliningradi paigutatud uued õhutõrjesüsteemid S-400, mille tõrjeulatusest juba rääkisime. Praeguste rakettidega on S-400 suuteline katma õhuruumi suures osas Poola ulatuses, tõenäoliselt ka Lätini. Kaugeulatusega rakettidega laieneks ulatus veelgi, see hõlmaks ka Gotlandi saart ning väga suurt osa Läänemerest.

Muidugi on Kaliningradis ka Vene Balti merelaevastiku põhibaas. Balti merelaevastikku on viimastel aastatel oluliselt tugevdatud, selle aasta lõpuks peaks laevastik kätte saama viienda estrguschi klassi korveti, mis on igati moodne, kaasaegne lahingualus ja mis on suuteline erinevalt varasematest alustest või seni Balti merelaevastiku käsutuses olnud alustest andma lööke ka merelt maale. Varasemad alused olid pigem laev-laev võimekusega.

Tõenäoliselt lisandub Balti merelaevastikule ka uus dessantalus Ivan Gren klass, mis peaks üle antama selle aasta jooksul ja mis peaks olema suuteline maale paiskama ühe merejalaväepataljoni koos varustuse ja relvastusega.
Loomulikult on Kaliningradis ka õhuväebaas, kus baseeruvad Balti merelaevastiku kattehävitajad ja hävituspommitajad. Selline on see pilt.

Kui kiiresti suudetakse Balti ala enda alla haarata, kui kiiresti nad valmis on?

Kui rääkida üksuste valmisolekust, siis see on erinev. Enamik, näiteks 76. õhuründediviis, 2. spetsnazibrigaad ja 138. brigaad Kamenka lähistel on tegelikult suhteliselt kõrges valmisolekuastmes. Nende valmisolekuaste on maksimaalselt kuni nädal lahingoperatsioonide alustamiseks.

Tõenäoliselt on mingite üksuste valmisolekukaste isegi kõrgem, näiteks Vene õhudessantdiviisis on üks kiirreageerimispataljon, mis on alati olnud 12-tunnises valmisolekus. Täpselt sama kehtib ka Pihkva diviisi kohta.

Samamoodi on kõrges valmisolekus ka merejalaväebrigaad Kaliningradis ning samuti suure tõenäosusega ka seal baseeruv motolaskurbrigaad.

25. motolaskurbrigaad otse Eesti piiri taga on senimaani olnud madalama lahinguvalmidusega, aga võib oletada, et lähiaastatel see olukord muutub ehk nende valmisoleku aste tõuseb vastavalt sellele, kuidas sinna laekub suuremal hulgal lepingulisi sõdureid ja seersante.

Raketibrigaadid on väga kõrges valmisolekus, samuti õhutõrjeüksused. Aga arvestades tavajõudude balanssi, siis üsna lühikese eelhoiatuse ajaga on võimalik meie regiooni Balti riikide vastu välja panna juba täielikult arvestatav tavavägede löögirusikas, mida tugevdavad veelgi moodsad lahingukopterid Ostrovis ja Sankt-Peterburi lähistel.

Kui me numbritest räägime, siis millised need on?

Pihkva õhudessantdiviisi isikkoosseisus on kuus kuni seitse tuhat meest. See kõigub mõnevõrra sesoonselt, vastavalt ajateenijate arvule. Venelased võtavad teenistuse kaks korda aastas. 2. spetsnazibrigaadi isikkoosseis on ligikaudu tuhat meest, 25. motolaskurbrigaad umes kolm tuhat meest, 138. motolaskurbrigaad Kamenkas samuti umbes kolm tuhat meest. Balti merejalaväebrigaadis Kaliningradis on umbes kolm tuhat viissada meest, motolaskurbrigaad umbes kolm tuhat meest ehk isegi kaks tuhat viissada, üksikmotolaskurpolgus on umbes tuhat kuussada kuni tuhat kaheksasada inimest.

 

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: