Komissar Martin Arpo ütles Vikerraadio saates "Uudis+", et viimaste aastate jooksul on Vene eriteenistuste Eesti-suunaline aktiivsus kasvanud ning niisuguste miitingute korraldamine üllatusena ei tule.

Ta rõhutas, et Venemaa luure- ja mõjutustegevuse võimekuse kasvatamine on toimunud Lääne suunas üldiselt. Eestis on tema sõnul selle pärssimiseks ja takistamiseks ka samme astutud. "Täna võime öelda seda, et Vene eriteenistuste reaalne võimekus siin on ilmselt madalam kui oli 7-8 aastat tagasi," märkis Arpo.

Vene äärmuslased Juri Žuravljov ja Dmitri Linter korraldavad Tallinnas miitingud 12. ja 20. aprillil. Arpo selgitas, et niisuguseid meeleavaldusi ei ole põhjust takistada, sest arvamusvabadus on kõigile põhiseadusega garanteeritud.

"Kuni inimesed teostavad oma põhiseaduslikku õigust ja ei pane otseselt toime kuritegusid, ei kutsu üles vägivallale, seni on meie roll lihtsalt jälgida. Aga loomulikult jälgime seda teraselt ja kus see ületab seadusega sallitu piiri, seal reageerime vastavalt. Kuidas seda teeme, sõltub juba nende tegevusest," rääkis komissar.

Arpo ei usu, et Krimmi sündmused oleks kuidagi Eesti elanikkonna meelsust mõjutanud. 

"See on inimeste siseveendumuse küsimus ja igaühel on õigus oma siseveendumusele. Küsimus on konkreetsetes tegudes ja valmisolekus korda saata põhiseadusliku korra vastaseid tegusid. Selles osas palju muutunud ei ole. Kui räägime samast seltskonnast, kes üritavad siin provokatsioone korraldada, siis nende reaalne toetajaskond ei ole suurenenud," ütles Arpo.

"Räägitakse mingitest organisatsioonidest, mis on justkui moodustatud, kuid reaalselt neid olemas ei ole. See piirdub nende samade üksikute nimetatud aktivistidega. Kümme inimest võivad moodustada viis organisatsiooni," lisas ta.

Komissari sõnul on ühed ja samad 10-20 inimest need, kes Eestis viimase 7-8 aastaga oma tegevusega silma paistnud. "Nad suudavad võib-olla oma sidemete kaudu tänavale kutsuda reaalselt 20 inimest, aga kui palju tuleb sinna juurde nn uudistajaid, sõltub juba konkreetselt meedia tegevusest," tõdes Arpo.

Meedia on ärritaja

Arpo tõdes, et Vene eriteenistusi kindlasti rõõmustaks plaanitavate miitingute kordaminek ja samuti see, kui Eesti meedia sellistele üritustele reklaami teeb.

"Konkreetne juhtum sai alguse Izvestijas. Kuidas selle loo ilmumine oli ajastatud näitab selgelt, et see ei olnud mingi vaba ajakirjanduse tegevus Venemaal, et nad said kuskilt teada, et siin mingeid selliseid asju kavandatakse. See info oli neile ette söödetud," arutles komissar.

Ta avaldas kahetsust, et ka Eesti meedia on Izvestija reklaamikampaania üle võtnud.

Komissar Arpo meenutas, et kui Dmitri Linter oli 2007. aasta aprilli korratuste organiseerimises süüdistatuna kohtu all, siis ta mõisteti õigeks, sest kohtu hinnangul ei olnud tal reaalseid kontakte, organisatsiooni ja organiseerimisvõimet, et inimesed tänavale tuua.

"Meedia oli see ärritaja, mida inimesed jälgisid ja said vastava emotsionaalse tõuke tänavale tulla ja korratusi korraldada," märkis ta.

Arpo sõnul on suur probleem Vene valitsuse kontrollitavad telekanalid. Ta tõdes, et Eestis on sellel suur mõju, kuid roll on ka eestikeelsel meedial.

"Vene propaganda on oma tööd teinud aastate jooksul kogu aeg. Seni kuni nad ei näe, et see Eesti ühiskonda mingil moel ärritab või hirmutab, see ühe plaadi keerutamine ka suurt mõju ei avalda," ütles ta.

"Me saame kõik aru, et meedia peaks kajastama sündmusi, kuid mitte neid sündmusi, mis ei ole veel toimunud ja mille toimumist saab tegelikult põhiliselt see sama meedia esile kutsuda või määrata selle sündmuse mõjukust," lisas komissar.