Hiiumaa lähistele võib kerkida Euroopa suurim meretuulepark ({{commentsTotal}})

{{1401389564000 | amCalendar}}

Hiiumaal sõlmisid meretuulepargi arendaja ja Hiiu vald kokkuleppe, et lähiaastail ollakse valmis ehitama valla rannikule Euroopa suurim meretuulepark. Vallaelanikele pakub arendaja muuhulgas osalust firmas, tulu jagamist ja saare majandusarengule olulist elektri ringtoidet.

Maale suurte tuugenite ehitamise vastu on hiidlased on olnud üsna üksmeelselt. Meretuulikute suhtes on oldud leplikumad, kuid mitte pimesi ja tingimusteta. Küsimus on selles, mida võidavad hiidlased ise ja ega nende keskkond rikutud saa, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Aktsiaseltsi Nelja Energia asutatud osaühing Hiiumaa Offshore Tuulepark pakub Hiiu valla elanikele ja energiaühistutele võimalust omandada eelisaktsiaid ja võlakirju kuni 17 miljoni euro väärtuses fikseeritud aastatuluga 15 protsenti.

Vald ja arendaja asutavad mittetulundusühingu, mis teenib iga tuulepargis toodetud elektrienergia megavatt-tunni müügitulust 0,2 protsenti või mitte vähem kui 32 senti. Toetatakse Hiiu valla tänavavalgustusprojekti ja luuakse 30 püsi- ja 20 ajutist töökohta.

Kuid kogu Hiiumaa jaoks on tähtsaim kasu see, et tuulepargi rajamise käigus lülitatakse Hiiumaa elektrienergia ringitoite võrku. Ehk siis kaob elektrivarustuse probleem, mis seni takistas saare arengut.

Meretuulepark rajatakse kaldast vähemalt 12 kilomeetri kaugusele Apollo ja Vinkovi madalikele. Hiiumaa rahvas on olnud mures, et umbes 160 meetri kõrguse tiivaulatusega tuugenid hakkavad segama silmapiiri. Merepark on planeeritud 700-1000 megavatise võimsusega, mis oleks Euroopa suurim.

700-megavatise võimsusega tuulepargi ehitamise maksumus on 2,1 miljardit eurot. Kui kõik load on käes ja planeeringud valmis, algab hiigeltuulepargi ehitus aastail 2018-2022.

Toimetaja: Sven Randlaid



Rimšēvičs (vasakult teine) ja Pilštšikov tema kõrval 22. augustil 2010. Venemaal jahipeol.
"Läti panganduse eripära"

AP: Läti keskpanga juht nõudis pistist ja käis Putini liitlastega jahil"Läti panganduse eripära"

Uudisteagentuur Associated Press kirjutab, et Läti keskpanga president Ilmārs Rimšēvičs nõudis Norvik panga juhtidelt 100 000 eurot kuus, et pank saaks edukalt Läti turul tegutseda. Samuti tuleb artiklis esitatud väidete põhjal esile Rimšēvičsi võimalik seotus Venemaa suunalt organiseeritud rahapesuga, mis omakorda võib tähendada ka väljapressimisohtu Kremli eriteenustelt.

Maratonil kokku kukkunud professor Rein Ahas suri

Suri Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm

uudised
ALKO1000 alkoholipood Lätis Valkas Eesti piiri ääres.
Lisapealkiri

Ministeerium hindab alkoholiaktsiisi tegelikuks alalaekumiseks 23 miljonitLisapealkiri

Alkoholiaktsiisi mullusest 55 miljoni euro suurusest alalaekumisest ligikaudu pool ehk 28 miljonit eurot laekus riigile tegelikult 2016. ja 2018. aastal enne aktsiisitõusu soetatud varude tõttu. Piirikaubandusest või tarbimise vähenemisest tulenev alalaekumine oli möödunud aastal ligikaudu 23 miljonit eurot, näitavad rahandusministeeriumi arvutused.

uudised
Ameerika lipp ja Mao Zedongi portree

Tehnikauudised: sinu taskus võib olla Hiina küberrelv ja unustatud teenused

Tehnikamaailmas kütavad endiselt kirgi turvaaugud, mis tekitavad peavalu nii valitsustele, ettevõtetel kui ka tavakasutajatele. Nii ei soovita näiteks USA võimud enam ameeriklastel soetada Hiina päritolu nutiseadmeid, rike Facebooki innovatiivses kaheastmelises autentimissüsteemis "äratas" ellu unustatud SMS-teenused ning Google ei lase enam nii lihtsalt fotot näpata.

Kuperjanovi pataljon harjutas sel nädalal Sirgalas.

Kolonel: et 2. jalaväebrigaad poleks lihtsalt piiritulp, on ressursse juurde vaja

Sel nädalal esitles kaitseministeerium kaitseväe arengukava aastateks 2019-2022, mille kohaselt investeeritakse meie kaitsevõimekusse enam kui 2,2 miljardit eurot. Üks prioriteete on 2. jalaväebrigaadi järeleaitamine tasemele, mis on Tapal asuval 1. jalaväebrigaadil. Kolonel Eero Rebo hinnangul ei ole 2. jalaväebrigaad praegu vaeslapse rollis, kuid vahendeid on juurde vaja.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
err.ee 45. Tartu maratonil
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: