Peaaegu iga viies laps on pannud elu jooksul toime vähemalt ühe õiguserikkumise ({{commentsTotal}})

Foto on illustreeriv.
Foto on illustreeriv. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Peaaegu iga viies laps on pannud elu jooksul toime vähemalt ühe õiguserikkumise, mis võib ulatuda graffiti joonistamisest narkootiliste ainete müümise ja vahendamiseni.

Õigusrikkumisi on sagedamini toime pannud poisid ja vene lapsed, selgub täna justiitsministeeriumi ning Politsei- ja piirivalveameti avaldatud laste hälbiva käitumise uuringust.

Veidi enam kui kümnendik lastest on pannud elu jooksul toime vähemalt ühe vägivallateo.

Vägivallaga seotud õigusrikkumiste toimepanemine on võrreldes 2006. aastaga oluliselt vähenenud. Sealjuures on vähenenud nii viimase aasta jooksul toimepandud kambakaklustes osalemine (2006: 7%; 2014: 4%), külmarelva (nt nuga, kett jne) kaasas kandmine (2006: 10%; 2014: 6%) kui peksmine ja noaga löömine (2006: 2%; 2014: 1%).

Kuritegude ja vägivallaga seotud laste õigusrikkumised ja laste kallal toime pandud teod

 

Võrreldes 2006. aastaga on kasvanud varguse ja kallaletungi ohvriks langemine. Mõnevõrra on vähenenud röövimise ja koolikiusamise ohvriks langemine.

Tüdrukud satuvad küberkiusamise ja varguse ohvriks sagedamini kui poisid.

Küberkiusamise ohvriks saamist nentis 19% küsitlusele vastanud tüdrukutest ja 12% poistest; varguse ohvriks 23% tüdrukutest ja 20% poistest.

Kontaktkuritegude nagu kallaletungi, vihakuriteo või röövimise ohvriks langevad mõnevõrra sagedamini poisid.

Vene lapsed satuvad ohvriks sagedamini võrreldes eesti lastega. Vene lapsed satuvad kaks korda sagedamini küberkiusamise ohvriks ja kolm korda sagedamini kallaletungi ohvriks eesti lastega võrreldes.

22% lastest on olnud koolikiusamise ohvrid, 17% on ise teisi kiusanud.

Lapsed, keda on kiusatud, kiusavad teisi lapsi kolm korda sagedamini võrreldes lastega, keda pole kiusatud.

Koolikiusamise ohvriteks on rohkem tüdrukud ja kiusajateks pigem poisid. Koolikiusamise ohvriks langemisest räägivad lapsed kõige sagedamini oma sõpradele (27%) või vanematele (25%), 24% lastest ei räägi koolikiusamisest kellelegi.

Lapse ohvriks langemisest enamasti ei teavitata politseid

Kõige sagedamini saab politsei teada lapse sattumisest varguse või röövimise ohvriks - iga viienda juhtumi puhul.

Kõige vähem teatatakse politseile lapse sattumisest vihateo (10%) ja küberkiusamise (7%) ohvriks. Poiste ohvriks langemisest teatatakse politseisse sagedamini kui tüdrukutega juhtunust. Teade vene lapse ohvriks langemisest jõuab politseisse sagedamini kui eesti lapse ohvriks langemisest, v.a.
röövimine. Röövimise ohvriks langemisest teatatakse eesti laste puhul kaks korda sagedamini (25%) kui vene laste ohvristumise puhul (12%).

Kehvema majandusliku staatuse või üksikvanema perest pärit laps satub sagedamini seadusega pahuksisse. Ühe vanemaga elavatel lastel on ka suurem risk alkoholi liigtarvitada.

Lastel, kelle vanematel esinevad sõltuvusprobleemid, on suurem risk panna toime õiguserikkumine ning suurem on ka alkoholi tarbimise risk. Sõltuvusprobleemidega vanematega kasvavad lapsed satuvad sagedamini koolikiusamise ohvriks.

Oluliseks kaitseteguriks on head suhted vanematega, vanemate emotsionaalne toetus lapsele ja järelevalve lapse tegemiste üle.

Lastel, kelle suhted vanematega on head ja soojad, vanemad jälgivad laste tegevusi ning kes hoiavad vanemaid oma eluga kursis, esineb vähem õiguserikkumisi. Perekondlikud suhted mõjutavad ka ohvrikslangemise riski. Näiteks kaitsevad head suhted vanema ja lapse vahel last koolikiusamise ohvriks langemise eest.

Ligi viiendikul (17%) lastest töötab kas üks või mõlemad vanemad välismaal. Kõige levinum on olukord, kus välismaal töötab isa (14% vastanutest). Kahel protsendil lastest töötab välismaal ema ning ühel protsendil mõlemad vanemad. Kui eesti laste seas on 15% lapsi, kellel kas üks vanematest või mõlemad vanemad on välismaale tööle läinud, siis vene lastest 24%.

Suurem õiguserikkumiste toimepanemise oht on noortel, kes elavad omaette või kelle eest hoolitsevad kaugemad sugulased või tuttavad.

Toimetaja: Marju Himma



Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

SUUR LUGU: VALDO PANT 90
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui tsensoreid, aga tööharjumustelt oli vanakurat ise nii enda tervise kui teiste vastu.

uudised
uudised
intervjuu viimasel tööpäeval
Tõnis Lukas ja Toomas Sildam Eesti Rahva Muuseumis.

Tõnis Lukas: erakonnapoliitika saali ERM-i ei tule

Reedel on Tõnis Lukase viimane tööpäev Eesti Rahva Muuseumi (ERM) direktorina. Alljärgnev Toomas Sildami intervjuu temaga on kiire ja veidi rappuv vankrisõit läbi mineviku, oleviku ja riivates tulevikku.

MUUTUV MEEDIAÄRI
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: