Aasma leiab, et edasise karistuse kandmiselt tuleks vabastada kõik seni kuni 31.12.2003 kehtinud kriminaalmenetluse koodeksi alusel süüdi mõistetud inimesed olukorras, kus prokurör oli kohtuistungil süüdistusest loobunud, kirjutab Õhtuleht.

Samuti on Aasmaa palunud algatada riigikogu otsuse eelnõu, millega vabastatakse sellised inimesed humaanse aktina amnestia korras edasise karistuse kandmisest.

"Riiklik amnestia tähendab seda, et riik muudab oma suhtumist materiaalõiguses ettenähtud karistatavasse teosse – dekriminaliseerib selle või näeb selle eest seadusemuudatuse kaudu ette kergema karistuse. Amnestia tähendab teatud kuriteo või kuritegude eest karistatud isikute olukorra leevendamist," teatab riigikogu õiguskomisjoni esimees Neeme Suur.

Riigikogu õiguskomisjon ei pea võimalikuks karistusseadustiku mõrva paragrahvi kehtetuks tunnistamist või sättele kergema sanktsiooni määramist ning seetõttu pole võimalik amnestia korras vabastada edasise karistuse kandmiselt kuni 31.12.2003 kehtinud kriminaalmenetluse koodeksi järgi süüdimõistetuid, kelle suhtes on prokurör kohtuistungil süüdistusest loobunud.

Suur märgib, et kinnipeetaval on võimalus pöörduda armuandmispalvega presidendi poole, peale selle on tal võimalus pöörduda ka Euroopa inimõiguste kohtusse.