Galerii: Kaitseväe kalmistul sängitati kodumulda Vabadusristi kavaler kolonel von Buxhoeveden ({{commentsTotal}})

{{1410519561000 | amCalendar}}

Täna keskpäeval maeti Kaitseväe kalmistul kaitseväeliste auavaldustega kodumaa mulda Vabadusristi kavaleri kolonel Arthur von Buxhoevedeni ja tema abikaasa Kira säilmed.

Kaitseminister Sven Mikser ütles tseremoonial peetud kõnes, et kolonel Arthur von Buxhoeveden oli üks nendest baltisakslastest, kes sõdisid Eesti Vabadussõjas Eesti vabaduse ja iseseisva riigis eest. "Seejuures oli ta üks vähestest ohvitseridest, kes ei soovinud astuda mitte baltisakslastest formeeritud Balti pataljoni, vaid eelistas teenimist eestlaste väeosades," ütles Mikser.

"Vabadussõda polnud ainult eestlaste sõda, see oli kõigi kohalike rahvaste – sakslaste ja venelaste – ning meie liitlaste – soomlaste, brittide, taanlaste ja teiste võitlus meie iseseisva ja demokraatliku riigi eest. Kolonel Buxhoevdeni mälestus aitab meil seda meeles pidada," lisas kaitseminister.

Tseremoonial kõnelesid ka Saksamaa Liitvabariigi suursaadik Eestis Cristian Matthias Schlaga ja perekonna esindaja parun Volker von Buxhoeveden, vaimuliku talituse viis läbi Kaitseväe peakaplan kolonelleitnant Taavi Laanepere. Tseremoonial osalesid ka president Arnold Rüütel, Kaitseliidu peastaabi ülem kolonel Ilmar Tamm, von Buxhoevedeni suguvõsa esindajad ja teised.

Parun Peter Eugen Arthur von Buxhoeveden sündis Saaremaal Muratsi mõisas 1882. aasta 28. märtsil. 1904. aastal astus von Buxhoeveden Tveri ratsaväeohvitseride kooli ning sõdis Esimeses maailmasõjas ratsaväelasena Saksamaa ja Austria-Ungari vastu, saades kahel korral haavata ja teenides välja mitmed tsaariarmee aumärgid.

1918. aasta novembris astus von Buxhoeveden esimeste seas Saaremaa Kaitse Liitu ning osales hiljem Vabadussõjas 2. ratsaväepolgu koosseisus ja Ratsapolkude tagavaraeskadroni ülemana. Vabadussõjas teenis von Buxhoeveden välja alampolkovniku auastme, teda autasustati I liigi 2. järgu Vabadusristiga, samuti Soome, Läti ja Poola teenetemärkidega.

1920. aastatel teenis von Buxhoeveden ratsaväe inspektorina, sõjaministri vanemkäsundusohvitserina, samuti Kõrgema Sõjakooli lektorina. 1928. aasta detsembris arvati von Buxhoeveden koloneli auastmes tervislikel põhjustel erru.

Pensionipõlves asus von Buxhoeveden Saaremaal arendama Muratsi mõisa, samuti osales ta aktiivselt Saaremaa Kaitseliidu ja Eesti Vabadussõjalaste Liidu tegevuses.

1941. aastal lahkus kolonel Arthur von Buxhoeveden koos abikaasa Kiraga järelümberasujana Saksmaale ning suri Karlsruhes 1964. aasta 27. oktoobril.

Ümbermatmine Saksamaalt toimus Eesti Muinsuskaitse Seltsi eestvedamisel ja von Buxhoevedeni perekonna soovil.

 

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: